Prokuratuur: narkootikumide salajane jagamine on raske kuritegu

Prokurör Liset Rohi selgitab, et narkootilise aine sokutamine teise inimese joogi sisse toob kaasa kriminaalvastutuse, ning rõhutab, et isegi aine tasuta edasiandmine on Eestis karistatav.

Narkootilise aine märkamatult teise inimese joogi sisse segamine on Eestis tegevus, millel võivad olla eluohtlikud tagajärjed. Selline kuritegu võib lõppeda ohvri teadvusekaotuse, röövimise, seksuaalse väärkohtlemise või halvimal juhul surmaga. Kuna karistusseadustikus puudub eraldiseisev paragrahv just «joogi uimastamise» kohta, kvalifitseerib prokuratuur selliseid juhtumeid vastavalt teo lõpptulemusele ja asjaoludele.

Liset Rohi sõnul on oluline mõista, et narkootiliste ainete käitlemine on Eestis rangelt reguleeritud. Kuigi väikese koguse aine hoidmist enda tarbeks käsitletakse üldjuhul väärteona, muutub olukord kardinaalselt, kui tekib vähimgi kahtlus, et ainet on plaanis teistele edasi anda. Ka aine tasuta jagamine on kriminaalkuritegu, mille eest võib oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Kuidas eristatakse tarbimist levitamisest

Tihti eksitakse arvamuses, justkui määraks kuriteo raskusastme vaid leitud tablettide või dooside arv. Tegelikkuses hindavad uurijad ja prokurörid kõiki kogutud tõendeid tervikuna. See tähendab, et isegi ühe tableti üleandmine teisele isikule võib kaasa tuua kriminaalmenetluse, kui on tõendatud edasiandmise kavatsus.

Eestis ei ole lubatud ühegi narkootilise aine omamine, sealhulgas enda tarbeks. Prokuratuuri rõhuasetus on selge: igasugune narkootikumide levitamine, olgu see tasuline või tasuta, kahjustab ühiskonda ja ohustab otseselt inimeste tervist.