Prokuratuur lõpetas Narva linnavolikogu juhtide tasustamist puudutanud kriminaalmenetluse

Viru ringkonnaprokuratuur sulges kriminaalmenetluse, mis uuris Narva linnavolikogu endiste juhtide tasude maksmise asjaolusid. Uurimine ei leidnud tõendeid kuritegelikust kavatsusest, kuid viitas vajadusele korrastada kohalikke õigusakte.

Viru ringkonnaprokuratuur lõpetas Narva linnavolikogus puhkenud kriminaalmenetluse, kuna kogutud tõendid ei viita kuriteotunnustele. Uurimine keskendus endiste volikogu juhtide hüvitiste ja töötasude maksmise korrale.

Prokurör Kristina Meus selgitas, et menetluse käigus analüüsiti põhjalikult tasude maksmise aluseks olnud regulatsiooni kujunemist. «Kogutud tõendid ei võimalda teha järeldust, et keegi oleks tegutsenud eesmärgiga avalikke vahendeid omastada või saanud tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest pahatahtlikult,» sõnas Meus. Ta lisas, et kehtiva määruse sõnastus oli vastuolus nii selle algse eesmärgi kui ka tegeliku praktikaga, mistõttu vajavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid õigusselguse huvides täpsustamist.

Uurimise tagamaad

Kriminaalmenetluse ajendiks oli Narva linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Aleksei Jevgrafovi esitatud kaebus. Selles kahtlustati toonast volikogu esimeest Mihhail Stalnuhhini ja tema asetäitjat Jana Kondrašovat raha omastamises. Probleem tekkis asjaolust, et neile ei olnud volikogus töötasu kehtestatud, mistõttu said nad tavasaadiku hüvitist, kuigi nende ametikoht eeldas töötasu maksmist.

Nii Stalnuhhin kui ka Kondrašova rõhutasid menetluse ajal, et ei ole andnud ütlusi ega ole ka kahtlustatavad. Narva linnavolikogu võimupööre on tänaseks olukorda muutnud. Alates 1. augustist on uutele volikogu juhtidele, Urbo Vaarmannile, Nadežda Tšerkašinale ja Natalia Umarovale, määratud vastavalt kas töötasu või hüvitis, mis lahendas pikalt kestnud vaidluse tasustamispõhimõtete üle.