Prokuratuur lõpetas Narva linnavolikogu juhtide tasusid puudutava kriminaaluurimise

Prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, mis uuris Narva linnavolikogu endisele esimehele Mihhail Stalnuhhinile ja aseesimehele Jana Kondrašovale makstud tasude õiguspärasust. Kuriteotunnuseid ei tuvastatud, kuid prokurör soovitas Narva linnal segadust tekitavad õigusaktid üle vaadata.

Prokuratuur lõpetas kolmapäeval, 12. augustil kriminaalmenetluse, milles uuriti Narva linnavolikogu endisele esimehele Mihhail Stalnuhhinile ja aseesimehele Jana Kondrašovale makstud hüvitiste asjaolusid. Uurimine algatati 4. mail laekunud kuriteokaebuse põhjal, et kontrollida võimalikku omastamistunnuseid seoses volikogu liikmele makstavate tasudega.

Menetluse käigus analüüsis prokuratuur tasude maksmise aluseks olnud regulatsioonide kujunemist alates 2007. aastast. Prokurör Kristina Meus nentis, et kogutud tõendid ei kinnita tahtlikku soovi avalikke vahendeid omastada.

Segadust tekitav õigusakt

Uurimise käigus tuvastati, et 2013. aastal vastu võetud määruse muudatus tekitas vastuolu sõnastuse ja algse eesmärgi vahel. 2007. aasta regulatsioon oli loodud vältimaks olukorda, kus volikogu juhtidele makstaks topelt tasu. Muudatuse käigus eemaldati tekstist sõna "palgaline", mis jättis kehtima sõnastuse, mille kohaselt ei olnud esimehele ega aseesimehele osalemistasu ette nähtud.

Praktikas jätkati siiski varasema loogika järgimist: tasu maksti vaid juhul, kui juht ei saanud vastava ametikoha eest palka. Seega järgiti prokuratuuri hinnangul küll algset põhimõtet vältida topeltmaksmist, kuid see oli vastuolus 2013. aastal muutunud määruse kirjaliku sõnastusega. Prokuratuur soovitas õigusselguse huvides kohaliku omavalitsuse õigusaktid üle vaadata ja vajadusel korrigeerida, et sarnaseid vaidlusi tulevikus vältida.