Professor Pärna: Eesti tervishoiusüsteemis on suuresti lõhe

Tunnustatud teadlane Professor Pärna analüüsib Eesti tervishoiuolukorda ja toob välja, et kuigi eluiga on pikenev, ei ole see paremus ühtlaselt jaotunud. Tervislikel eelustamistel ja ühiskondlikel faktorijahtustel on suur osa osa rahva tervisenäitajates.

Eestis on toimunud positiivne areng eluea pikkuse osas, kuid see statistika ei ütle kogu tõtt. Sisenäitajad pealelava võrreldamisel on näha, et elanikkonna tervislik seis sõltub suuresti sotsiaalmajanduslikust positsioonist ja elukoha piirkonnast. Professor Pärna uuringud näitavad, et tervisega seotud ebavõrdsus on Eestis võrdlemisi suur.

Parinud aeg ja elutingimused ei ole kõigile inimestele võrdsed. Osa elanikkonnast seisab silmitsi krooniliste haigustega, vigastustega ja muude terviseprobleemidega, mis vähendavad nende elukvaliteeti oluliselt. Professoril on omad teooriad selle kohta, kuidas neid tegureid saaks paremini hallata ja kuidas toetada valdkonna kõige rohkem riskiga seisuskonnagruppe.

Teadlasel on soovitus pöörduda senisest rohkem kaasavate ja individualiseeritud lähenemiste poole. Tervishoid peaks kätkema ennetuse ja vaimsete ning füüsiliste tervisega seotud kutsete laiamaid strateegiaid. Niisugused meetmed võiksid aitata vähendada tervisliku ebavõrdsuse määra ja parandada üldist rahvastiku tervislike näitajate paremat tasakaalu.