Professor Kadri Täht: laps sünnib mõlemale vanemale, palgalõhe aga sageli ainult emale

Tartu Ülikooli professor Kadri Täht selgitab, miks lapse sünd muudab ema ja isa elu väga erinevalt. Vaatamata sellele, et mõlemad vanemad armastavad last võrdselt, langeb suurem osa hoolduskoormusest sageli emale, mis põhjustab soopõhise palgalõhe.

Tartu Ülikooli sotsioloogiaprofessor Kadri Täht juhtib tähelepanu Eesti peredele hästi tuntud nähtusele: kuigi laps sünnib nii emale kui isale ning mõlemad on valmis tema eest hoolitsema, muudab lapse sünd vanemate elu sageli väga erinevalt.

Kellele langeb suurem koormus?

Beebi saabumisega kaasnevad magamata ööd, arvukad igapäevased kohustused ja suur vastutus – ning kõik see on sageli jaotunud ebavõrdselt. Statistika näitab, et naised võtavad lapse esimestel eluaastatel oluliselt suurema osa hoolduskoormast enda kanda, mis tähendab sagedamini tööelust eemale jäämist või töötundide vähendamist.

See niinimetatud "emaduse karistus" ei piirdu vaid väikelapse perioodiga. Naised, kes on lastega seotud põhjustel karjääripausi teinud või osaajaga töötanud, teenivad uuringute kohaselt aastakümneid hiljem märkimisväärselt vähem kui samas vanuses mehed samaväärsete töökogemuste puhul.

Miks palgalõhe tekib?

Professor Tähti sõnul ei ole palgalõhe pelgalt diskrimineerimise küsimus – see on süsteemne probleem, mis algab sellest, kuidas ühiskond hindab ja jagab hoolduse ja töötamise rolli. Nii kaua, kuni lapsepuhkus on ülekaalukalt emade privileeg ja tööturg ei kohtle lapsevanemaid võrdselt, jääb ka palgalõhe püsima.

Eestis on olukord eriti terav: riik on küll kehtestanud isapuhkuse võimalused, kuid tegelikkuses kasutavad isad seda oluliselt harvem kui emad. See taastoodab tsüklit, kus emade karjäärikatkemine muutub normiks, isade oma aga erandiks.