Priit Pärna näitus "Puravik" Tallinnas: söepildid värvitud veini ja teega

Legendaarne animafilmimeister ja kunstnik Priit Pärn rääkis Klassikaraadio saates "Kunstiministeerium" oma söegraafika loomisprotsessist, paljastades, et paljud tema tööd on koloreeritud punase veini ja musta teega. Pärna näitus "Puravik", mis koondab tema söegraafikat alates 1984. aastast, on avatud Tallinna Linnagaleriis 5. juulini 2026.

Tallinna Linnagaleriis on juuli alguseni avatud Priit Pärna söegraafika näitus "Puravik", mis toob vaatajateni kunstniku joonistused alates aastast 1984. Klassikaraadio saates "Kunstiministeerium" avas Pärn oma loomemeetodeid üllatavalt vahetus vestluses saatejuht Aleksander Metsamärdiga.

Punane vein ja must tee paletina

Üks kõige rabavam detail Pärna loomingust: tema tööde koloriit ei tule klassikalistest kunstivahenditest. «Mul on väga palju töid koloreeritud punase veini ja musta teega,» tunnistas kunstnik. Lisaks sellele selgitas ta, et sütt saab laiali hõõruda ka õunalõigu või banaanikoorega, mis annavad pildile hoopis teistsuguse tulemuse kui harilik käsi.

Näituse kuraator Tamara Luuk kinnitas Pärna hooletust oma teoste suhtes üsna muiates: «Ega Priit ei ole väga hoolas. Tema töid ei tule kinnastega puudutada, sest ise ta vahest koperdab neile otsa või valab natuke teed või kohvi peale.» Pärn ise rõhutas, et teekallamine töödele pole juhuslik, see on osa loomingulisest protsessist.

Loometee algas karikatuuriga

Priit Pärn meenutas, et tema pikk loometee sai alguse 1968. aastal, mil ta hakkas süstemaatiliselt karikatuure avaldama. Samal ajal õppis ta Tartu Ülikoolis bioloogiat. «Karikatuur oli minu peamine tegevusala 1980. aastate keskel. Siis ma sain aru, et see asi on mulle valmis,» tõdes ta. 1975. aastal tegi Pärn radikaalse otsuse, lahkus bioloogiast ja suundus otse Tallinnfilmi animafilmistuudiosse.

1982. aastal halvenesid Nõukogude Liidus majanduslikud olud ning kultuuri hakati koomale tõmbama. «Kui majandus käib alla, keeratakse kõigepealt kinni kultuurikruvid. Sain aru, et ma enam seda filmi teha ei saa, mis ma tahan,» seletas Pärn. Kriis viis ta oma ammuse unistuse, sügavtrükitehnika, juurde. 1984. aastal astus ta Kunstnike Liitu, mis andis talle ateljee.

Söe ja ruumi suhe

Söejoonistamine on Pärna jaoks füüsiline ja ruumiline tegevus. «Söega joonistamine oli midagi täiesti erinevat. Mida suurem pind, seda mõnusam töö on,» kirjeldas ta. Kunstniku suurim söepilt mõõdab kolm korda kuus meetrit. Tihti on paber töö ajal seina külge teibitud ning dialoog tühja lehe ja kunstniku vahel kujuneb aegamisi, mõni söepilt on Pärna sõnul 15 korda fikseeritud. «See on nagu kitsenev koridor, mida kaugemale lähen, seda väiksemaks jääb mu vabadus ja laamendav tegevus,» võrdles ta loomeprotsessi.

Parim taustamuusika söepiltide joonistamiseks on Pärna hinnangul bluus. Kui pilt tundub igav, pühib ta fikseerimata kujutise tekstiilitükiga maha ja alustab uuesti, midagi jääb alati paberile, tekitades uue lähtekoha.

Näitus "Puravik" on Tallinna Linnagaleriis avatud 5. juulini 2026.