President Kaljulaidi fondi eksperdid: manosfäär on jõudnud peaaegu iga Eesti noore teadvusesse

President Kaljulaidi fondi eksperdid: manosfäär on jõudnud peaaegu iga Eesti noore teadvusesse

President Kaljulaidi fondi projektijuhid Grete Maria Avent ja Johanna Allandi kohtusid sel aastal üle tuhande Eesti koolinoorega, et arutada manosfääri, misogüünia ja sotsiaalmeedia mõju üle. Nende sõnul on Andrew Tate noorte seas juba "vana uudis", kuid tema maailmapilt elab noorte hoiakutes edasi. 2021. aasta uuringu kohaselt arvas 49% Eesti 15-aastastest poistest, et mehed on paremad poliitilised juhid, viis aastat varem oli see näitaja märgatavalt madalam.

Eesti

Üle tuhande Eesti koolinoorega sel aastal töötubades kohtunud President Kaljulaidi fondi projektijuhid Grete Maria Avent ja Johanna Allandi ütlevad, et manosfäär pole enam midagi kaugelt vaadatavat, see on juba noorte argipäeva osa.

Mis on manosfäär?

Aventi sõnul ei ole manosfäär üks konkreetne platvorm, vaid erinevate internetikeskkondade kogum, kus räägitakse mehelikkusest ja meeste probleemidest. «Probleem tekib siis, kui jõutakse arusaamani, et meeste muredes on süüdi naised või ühiskondlik võrdsus,» selgitas ta Õhtulehe taskuhäälingus «Noored ei viitsi vaikida».

Nendes kogukondades kujuneb sageli range hierarhia selle ümber, kes on «kõvem mees». Kriteeriumid on kitsad ja kui neile ei vasta, sisendatakse noorele, et tema väärtus inimesena väheneb. Avent rääkis, et kogukonnasisesed surved võivad minna kaugele: «Sageli võib alguspunkt olla kellegi ebakindlus. Selle peale võivad teised vastata väga mürgiste sõnumitega, mis võivad minna isegi enesevigastamise või suitsiidini.»

49% poistest: mehed on paremad poliitikud

Allandi tõi välja 2021. aasta kodanikuhariduse uuringu, mis näitas, et 49% Eesti 15-aastastest poistest uskus meeste paremat sobivust poliitiliseks liidriks, viis aastat varem oli see number märgatavalt väiksem. Tüdrukutest nõustus sama väitega vaid 10%. «Need käärid on väga suured,» märkis Allandi. Seos manosfääri levikuga on võimalik, kuid mitte tõestatud; koroonaajal kodus olemine ja internetis veedetud aeg kiirendasid hoiakute muutust.

Andrew Tate on noorte seas küll «vana uudis», kuid Avent rõhutas, et teda teavad praktiliselt kõik: «Osa tema sisust on väga konkreetse ja agressiivse sõnumiga, et kui sa oled mees, siis pead olema teatud tüüpi inimene.» Kokkupuude Tate'iga algab sageli huumori kaudu, provokatiivne stiil loob mulje naljast, kuid algoritm viib vaataja edasi.

Avent tegi eelmisel suvel katse: täiesti tühja TikToki kontoga kulus umbes 45 minutit, enne kui manosfääriga seotud sisu hakkas voogu täitma. «Minuni hakkasid jõudma videod stiilis «tugev mees», «ole üksik hunt». Sinna vahele tuli ka palju seksuaalse alatooniga sisu.»

Looksmaxxing ja välimuse surve

Viimastel aastatel on eriti kasvanud nn looksmaxxingu trend, videod, mis lubavad noortele meestele õpetada, kuidas näha välja nagu «gigachad». Avent nägi TikTokis Eesti noormehe videot, kus too väitis, et näoluudele survet avaldades saab näokuju muuta. «Tema «enne» pildid olid tehtud siis, kui ta oli lihtsalt laps. Loomulikult näeb inimene lapsena teistsugune välja,» ütles ta. «Aga selline sisu mängib väga tugevalt ebakindlusele.»

Allandi lisas: töötubade käigus tuli üks noormees pärast üritust küsima, kas päriselus «hinnataksegi poisse välimuse järgi punktisüsteemis», ta oli seda sotsiaalmeedias näinud ja tahtis siiralt teada, kas reaalsus käib nii.

Kriitiline mõtlemine, mitte keelamine

Mõlemad eksperdid on vastu sotsiaalmeedia täielikule keelamisele noorte jaoks. «Paljud noored leiavad just sotsiaalmeedia kaudu oma kogukonna. LGBT+ noorte jaoks võib internet olla koht, kust leida inimesi, kes neid mõistavad,» ütles Allandi. Suurem vastutus lasub nende hinnangul platvormidel endil ja algoritmidel.

Töötoad näitasid siiski midagi konkreetset: kui noortele anda võimalus neid teemasid arutada, suudavad nad eristada tervislikku käitumist kontrollivast. «Vahel jääb mulje, et noored neelavad kõik internetis nähtu kriitikata alla, aga meie kogemus seda ei kinnita,» ütles Avent.

Allandi sõnul on suurim probleem mitte niivõrd sisu olemasolu, vaid turvalise ruumi puudumine küsimuste esitamiseks: «Küsimusi on palju, aga sageli puudub koht, kus neist rääkida. Kui päriselus pole kedagi, kelle poole pöörduda, vastavad nendele küsimustele lõpuks hoopis mõjuisikud internetis.»

Ava rakenduses →