Presidendivalimised Tallinnas: Ülle Madise kandidatuur

Õiguskantsler Ülle Madise nimi on kõlanud presidendikandidaadina 2. septembril toimuvatel valimistel. Kuigi paberil on toetus piisav, jääb lõplik tulemus sõltuma Riigikogu saadikute südametunnistusest salajasel hääletusel.

Ülle Madise kandidatuur presidendivalimistel on märgatavalt kasvatanud tema šansse jõuda 2. septembril Riigikogus valituks. Enne seda oli kandidaadi taga juba Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 62 saadikut.

Koos Isamaa fraktsiooni kaheksa liikme ja nende kolme fraktsioonitu saadiku toetusega ulatub Madise toetajate arv paberil 74 hääleni. See ületab märgatavalt valituks osutumiseks vajaliku 68 hääle künnise, andes talle teoreetilise puhvri võimalikuks hääletuskadude.

Salajase hääletuse riskid

Siiski pole võit veel kindel, kuna Riigikogu presidendivalimised toimuvad salajase hääletusena. See tähendab, et allkirjad toetusavaldusele ei seo saadikuid õiguslikult ja nad võivad hääletuskabiinis valida teisiti.

Reformierakondlane Mart Võrklaev rõhutas, et lõplik otsus jääb iga saadiku enda teha. «Presidenti valib lõppkokkuvõttes iga Riigikogu liige ise oma südametunnistuse järgi, mitte üks või teine fraktsioon,» ütles Võrklaev.

Ebakindlust lisavad veel fraktsioonitud saadikud ning nende saatus, kes toetasid varem Tiit Landi võimalikku kandidatuuri. Samuti on oodata, et EKRE fraktsiooni üheksa liiget hääletusel ei osale, mis võib muuta häälte struktuuri. Sotsiaaldemokraat Züleyxa Izmailova on jätnud oma lõpliku seisukoha hääletusvooru eel avatuks.

Ajalooline taust

Eesti presidendivalimiste ajalugu näitab, et häälte arv on olnud kõikuv. 2011. aastal sai Toomas Hendrik Ilves 73 häält, samas kui 2016. aastal ületas Kersti Kaljulaid selle tulemuse, kogudes 81 häält. 2021. aastal valiti Alar Karis 72 häälega.

Kuigi teoreetiliselt võib Madise toetus ulatuda isegi 81 hääle lähedale, kui kaalukeeleks olevad sõltumatud saadikud, nagu Kalev Stoicescu, otsustavad tema poolt hääletada, on Keskerakonna kaheksa saadikut jäänud kindlaks toetusele Landile. Kui viimane ei suuda nõutud toetusallkirju kokku saada, pole veel selge, kas keskerakondlased üldse hääletussedeli täidavad.