Presidendivalimised: kas linnukesega sedel mõjutas lõpptulemust?

Riigikogus 2. septembril toimunud presidendivalimistel Ülle Madise valituks osutumise järel tõusid päevakorda küsimused hääletussedelite kehtivuse ja kandidaatide arvu üle. Vabariigi valimiskomisjon kinnitas, et kõik hääled olid antud vastavalt seadusele.

2. septembril toimunud presidendivalimistel valis riigikogu ametisse Ülle Madise. Hääletustulemus, 71 poolthäält, tekitas sotsiaalmeedias diskussiooni, sealhulgas väiteid ebaausast menetlusest seoses ühe sedeliga, millel oli ristide asemel linnuke.

Ingrid Kullerkann, vabariigi valimiskomisjoni esimees, kinnitas, et kõnealune sedel loeti kehtivaks. Seaduse järgi on hääletussedel kehtetu vaid juhul, kui rist on märgitud rohkem kui ühte lahtrisse või kui sedelil puudub pitsatijäljend. Kuna kandidaate oli vaid üks, oli ka lahtreid sedelil ainult üks.

Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Paloma Krõõt Tupay märkis, et sedel ei vasta kehtetuse tunnustele. «Kui linnuke on tehtud ühe kandidaadi nime juures olevasse lahtrisse ning sedelil ei ole teisi märgistusi, ei ole minu hinnangul välistatud seisukoht, et linnuke väljendab konkreetses olukorras tahet sama üheselt ja selgelt nagu rist,» selgitas Tupay.

Riigikogu liige Kert Kingo avaldas sotsiaalmeedias kahtlust, et selliseid sedeleid võis olla rohkem, viidates võimalusele, et kandidaat ei pruukinud vajalikku häältearvu koguda. Kontroll aga näitas, et hääletusprotseduur oli korrektne. Lisaks ühele linnukesega sedelile ja 70 risti kandvale sedelile oli hääletusel 7 märgistamata sedelit.

Presidendivalimiste ühe kandidaadiga formaat pälvis kriitikat. Ühe kandidaadi esitamine ei tähenda teiste väljajätmist, vaid peegeldab poliitilist olukorda, kus vajalik toetus koondus vaid ühele isikule.