Praxise uuring: üle poole Eesti tudengitest käib õpingute kõrvalt tööl

Praxise uuring: üle poole Eesti tudengitest käib õpingute kõrvalt tööl

Praxise uuring näitab, et Eesti üliõpilaste majanduslik olukord on viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud. Üha suurem osa tudengitest on sunnitud õpingutega paralleelselt tööl käima, et ots otsaga kokku tulla.

Eesti

Mõttekoja Praxis värske uuring toob esile murettekitava trendi Eesti kõrgharidusmaastikul — üle poole üliõpilastest on sunnitud õpingute kõrvalt tööl käima, et oma igapäevaseid kulutusi katta. See viitab sellele, et paljude tudengite jaoks ei ole ainult õpingutele keskendumine majanduslikult võimalik.

Uuringust ilmneb, et Eesti üliõpilaste rahaline olukord on viimastel aastatel järjest keerulisemaks muutunud. Elamiskulude tõus ja ebapiisav riiklik toetus suruvad noori valikute ette, kus töötamine muutub vältimatuks, mitte vabatahtlikuks. See võib aga negatiivselt mõjutada õpitulemusi ja pikendada õpingute kestust.

Ekspertide hinnangul seab selline olukord küsimärgi alla Eesti kõrgharidussüsteemi jätkusuutlikkuse ja ligipääsetavuse. Kui üliõpilased peavad suure osa oma ajast ja energiast pühendama tööle, jääb vähem ressursse teadmiste omandamiseks ja akadeemiliseks arenguks, mis on kõrghariduse peamine eesmärk.

Probleemi lahendamiseks on vaja süsteemset lähenemist — nii riikliku stipendiumisüsteemi ülevaatamist kui ka taskukohasemate eluasemevõimaluste tagamist üliõpilastele. Praxise uuringu tulemused annavad olulist sisendit poliitikakujundajatele, kes peavad otsustama, kuidas muuta kõrghariduse omandamine Eestis majanduslikult jõukohasemaks.

Ava rakenduses →