Prantsusmaal peeti elukalliduse protestide käigus kinni üle 1800 inimese
Nädalavahetusel Prantsusmaal toimunud meeleavaldused elukalliduse vastu eskaleerusid rüüstamisteks ja kokkupõrgeteks politseiga, mille tulemusena on kinni peetud üle 1800 inimese. Vägivallalaine on teravdanud poliitilisi pingeid 2027. aasta presidendivalimiste eel.
PoliitikaNädalavahetusel Prantsusmaal toimunud elukalliduse protestid eskaleerusid ulatuslikeks rahutusteks, mille tulemusena on ametivõimud kinni pidanud enam kui 1800 inimest. Siseminister Laurent Nunez kinnitas pühapäeval, et vahistamiste arv kasvas märgatavalt pärast laupäeval aset leidnud rüüstamisi, süütamisi ja vägivaldseid kokkupõrkeid korrakaitsjatega.
Vägivallalaine linnades
Rahutused haarasid mitmeid suurlinnu, sealhulgas Pariisi, Marseille'd, Lyoni, Avignoni ja Grenoble'i. Pariisis purustati varasemad kinnipidamiste rekordid, kui ainuüksi pealinnas vahistati 855 meeleavaldajat. Vandalism ja rüüstamine jõudsid ka Kesk-Prantsusmaale, kus Limoges’i linnas süüdati ajalooline raekoda, mis sai ulatuslikke kahjustusi. Limoges’i linnapea Guillaume Guerin nentis toimunut kommenteerides, et olukord riigis on muutunud kaootiliseks.
Peaminister Sebastien Lecornu teatas, et kokkupõrgetes sai viga 150 politseinikku, süüdistades vägivallas organiseeritud äärmusvasakpoolseid rühmitusi. Politsei kasutas meeleavaldajate laialiajamiseks pisargaasi, kumminuiasid ja veekahureid.
Poliitiline vastasseis
President Emmanuel Macron kommenteeris sotsiaalmeedia vahendusel olukorda riigis ning lubas süüdlased vastutusele võtta.
- aasta presidendivalimiste eel on pinged riigis kõrged. Parempoolne opositsiooniliider Marine Le Pen süüdistas Jean-Luc Mélenchoni vägivalla legitimeerimises, lubades kaitsta prantslasi äärmusvasakpoolsete eest. Mélenchon ise kutsus meeleavaldajaid rüüstamistest hoiduma, nimetades seda oma meetoditega vastuolus olevaks tegevuseks. Meeleavalduste ajendiks on kujunenud kütusehinnad, madalad palgad ja üldine rahulolematus valitsuse piiratud eelarvepoliitikaga.