Prantsusmaal peetakse valitsuse kriisikoosolekut pärast ulatuslikke tänavarahutusi

Prantsusmaa peaminister Sébastien Lecornu koguneb esmaspäeval kriisikoosolekule, et arutada nädalavahetusel riiki haaranud vägivalda. President Emmanuel Macron kutsus pühapäevases pöördumises üles rahvuslikule ühtsusele, samal ajal kui ametlikud andmed kõnelevad korrakaitsjate vigastustest.

Prantsusmaa peaminister Sébastien Lecornu kutsub esmaspäeval kokku valitsuse kriisikoosoleku, et hinnata nädalavahetusel riiki haaranud ulatuslikku vägivalda ja rüüstamisi. Meeleavaldused, mis algasid rahulikult nõudmistega parandada avalikke teenuseid ja elukallidust, eskaleerusid mitmel pool ränkadeks kokkupõrgeteks.

Kaos ja purustused

Siseministeeriumi andmetel on viimaste päevade vägivallas saanud vigastada korrakaitsjaid, neist seitse raskelt. Üle riigi on korrakaitsjad teinud kinnipidamisi, keda seostatakse süütamiste, poerüüstamiste ja tänavavägivallaga. Kaubandusliidu andmetel on kannatada saanud ligi 1500 äriruumi ja kauplust.

Rahutused on haaranud mitmeid Prantsusmaa linnu. Limoges'is on teatatud korrarikkumistest. Pariisi kesklinnas on tänavatel märgata vägivalla märke. Rahutused on levinud ka teistesse linnadesse.

Valitsuse reaktsioon ja poliitiline seis

President Emmanuel Macron esines pühapäeval teleülekandes rahvusliku pöördumisega, kutsudes üles rahvuslikule ühtsusele. Riigipea hoidus siiski erakorralise seisukorra kehtestamisest, keskendudes turvameetmete tugevdamisele ja politsei tegevuse analüüsimisele.

Opositsioonipoliitikud on rünnanud valitsust vähese tegutsemisvõime eest. Marine Le Pen on kritiseerinud valitsuse väidetavat kurnatust, samas kui vasakpoolne Jean-Luc Mélenchon on süüdistanud võime ebapädevuses. Rahvuskogu president Yaël Braun-Pivet on teatanud soovist algatada parlamendikomisjoni uurimine nädalavahetuse sündmuste asjaolude selgitamiseks.

Ühiskondlikku rahulolematust võimendab keeruline poliitiline olukord, kus parlament on jagunenud kolme rivaalitseva poliitilise bloki vahel. Ametiühingud, sealhulgas CGT peasekretär Sophie Binet, on süüdistanud presidenti suutmatuses lahendada õpilaste muresid ja elukalliduse kriisi. Järgmine suurem katsumus ootab Prantsusmaad ees 5. novembril, mil ametiühingud ja "kollaste vestide" liikumisega seotud grupid on välja kuulutanud uued suured protestid.