Prantsusmaal paisusid õpilasprotestid üleriigilisteks rahutusteks

Prantsusmaal on nädalaid kestnud õpilasprotestid kasvanud üleriigiliseks liikumiseks, mis nõuab elukalliduse leevendamist. Laupäeval registreeriti üle riigi vägivaldseid kokkupõrkeid politsei ja meeleavaldajate vahel, mille tulemusena on vahistatud 166 inimest.

Prantsusmaa on sattunud ulatusliku sotsiaalse rahutuse keerisesse, kus algselt koolireforme nõudnud õpilaste meeleavaldused on kasvanud laiaulatuslikuks protestiks elukalliduse ja sotsiaalkindlustussüsteemi kriisi vastu. Laupäeval muutus olukord teravaks, kui sotsiaalmeedias hakati massiliselt jagama üleskutseid taaselustada 2018. aastal tuntuks saanud nn kollaste vestide liikumise strateegiad.

Vägivallapuhangud suurtes linnades

Rahutused levisid kiiresti Pariisist kaugemale. Ametlikel andmetel toimus väljaspool pealinna regiooni 140 erinevat protestiaktsiooni, millest võttis osa kokku üle 30 000 inimese. Pariisis, Marseille’s, Rennes’is, Toulouse’is ja Angers’s registreeriti rüüstamiskatseid, tänavamööbli süütamisi ning rünnakuid nii politsei, valitsusasutuste kui ka meediakanalite vastu.

Pariisis, Place de la République’i väljakul, tõrjus märulipolitsei maskides ja kapuutsides protestijaid pisargaasiga. Meeleavaldajad vastasid ilutulestikurakettide ja muude esemete loopimisega. Linnas suleti mitmeid metroojaamu, et piirata liikumist ja ohjeldada olukorda. Marseille’s tungisid protestijad raekoja fuajeesse, põhjustades seal minimaalseid kahjustusi, ning ründasid kohalikku politseijaoskonda.

Ametiühingute roll ja politsei tegevus

Riigi üks mõjukamaid ametiühinguid, CGT, on avalikult väljendanud toetust protestijate nõudmistele. Nende agendaks on palkade ja pensionide tõstmine ning hindade alandamine.

Nädalaid kestnud vastasseisude ajal on teatatud sadadest vigastatutest ja tuhandetest vahistamistest. Seoses süvenevate teadetega politsei liigsest jõukasutusest on Prantsusmaa siseministeerium andnud korralduse peatada šokigranaatide kasutamine meeleavaldajate vastu.