Prantsusmaal eskaleerusid massirahutused: üle 1200 vahistatu ja põlevad raekojad

Prantsusmaal toimusid laupäeval ulatuslikud haridussüsteemi ja elukalliduse vastased meeleavaldused, mis tipnesid vägivaldsete kokkupõrgete ja rüüstamistega. Võimud teatasid vähemalt 1200 kinnipidamisest ning kümned politseinikud said vigastada.

Laupäeval puhkesid üle kogu Prantsusmaa ulatuslikud meeleavaldused, mis väljusid kontrolli alt Pariisis, Lyonis, Limoges'is ja teistes linnades. Hinnanguliselt 550 000 inimest tuli tänavatele, et protesteerida riiklike haridusstandardite ja tõusvate elukalliduse kulude vastu. Päeva lõpuks olid võimud sunnitud kinni pidama 1200 inimest ning Prantsusmaa siseminister Laurent Nuñez kinnitas, et vigastada sai 60 korrakaitsjat, kellest kaks toimetati teadvusetuna haiglasse.

Vägivallalaine linnatänavatel

Pariisis, kus päeva algus oli suuresti rahumeelne, süttisid õhtu saabudes mitmed tulekolded. Meeleavaldajad süütasid sõidukeid ja rüüstasid kauplusi, sealhulgas Place de la République'i piirkonnas. Lille'is lõhuti Apple'i kauplus ning Grenoble'is filmisid pealtnägijad, kuidas maskis isikud juhtisid turismirongi kitsal tänaval otse märulipolitseinike suunas. Limoges'is sai rängalt kannatada linnavalitsuse hoone, mille katus osaliselt sisse varises, ning Lyonis süüdati linna turismiinfokeskus, mida linnapea Grégory Doucet nimetas tragöödiaks.

Saint-Étienne'is sai üks noormees raskelt vigastada, kui granaat ta käe otsast rebis. Mitmetes teistes linnades, nagu Avignon, Montpellier ja Toulouse, teatati samuti rünnakutest ärihoonetele ja valitsusasutustele.

Poliitiline vastasseis ja eelseisvad valimised

President Emmanuel Macron mõistis vägivalla hukka, lubades kõiki rüüstajaid ja ründajaid kohtu kaudu karistada. Prantsusmaa peaminister Sébastien Lecornu süüdistas aga poliitilisi oponente olukorra ärakasutamises. Peaminister kritiseeris vasakpoolse La France Insoumise partei liidrit Jean-Luc Mélenchon, kelle sõnavõtte politsei tegevuse kohta nimetas Lecornu ohtlikeks ja küünilisteks. Mélenchon omakorda süüdistas politseid meeleavaldajate ründamises, samas mõistes hukka rüüstamise.

Samal ajal on opositsiooniliider Marine Le Pen asunud positsioonile, et meeleavaldajate õigustatud nõudmised on kukkunud äärmusvasakpoolsete pantvangi. Ehkki haridusminister Édouard Geffray lubas 8. oktoobril olukorra leevendamiseks lisaks 3000 asendusõpetajat, ei ole see samm suutnud meeleavaldusi vaigistada.