Prantsusmaa strateegiline vaade 2035: valmistumine suureks konfliktiks

Prantsusmaa strateegia ja planeerimise ülemkomissariaadi raport visandab riigi julgeolekuvisiooni aastani 2035, ennustades ebastabiilsemat maailma ning pikaajalist Venemaa-ohtu. Pariis rõhutab vajadust tugevdada Euroopa kaitsevõimet, vähendada tehnoloogilist sõltuvust ja integreerida kaitsetööstus, sest USA roll regiooni julgeolekus on vähenemas.

Prantsusmaa strateegia ja planeerimise ülemkomissariaadi värske raport visandab riigi julgeolekuvisiooni aastani 2035. Analüüs ennustab oluliselt ebastabiilsemat maailma, kus jõupoliitika naasmine ja Venemaa tuumaähvardused sunnivad Pariisi valmistuma pikaajaliseks, kõrge intensiivsusega sõjaliseks vastasseisuks. Raport rõhutab, et sõltumata Ukraina sõja tulemustest jääb Venemaa Euroopa vahetuks ja peamiseks sõjaliseks ohuks.

Uued julgeolekualased väljakutsed

Pariisi analüüs eristab tulevikuohud kolme suuremasse kategooriasse. Esiteks on selleks ohtude pidev kasv ja mitmekesistumine. Teiseks on alliansside ja liitlassuhete ümberkujunemine, kusjuures USA strateegiline fookus on liikumas India ja Vaikse ookeani piirkonda. See muudatus on püsiv ning toimub olenemata Ameerika Ühendriikide järgmisest presidendist. Euroopa peab seetõttu arvestama, et USA roll regiooni julgeolekus hakkab paratamatult vähenema.

Hiina esitab samal ajal süsteemse ja globaalse väljakutse, mis nõuab teistsugust lähenemist kui Venemaa agressioon. Prantsusmaa jaoks on sise- ja välisjulgeoleku piir muutunud hägusaks. Ühiskonnad on muutumas konfrontatsiooni tannermaaks, kus infoväli ja kodanikuühenduste sidusus mängivad otsustavat rolli.

Kaitsetööstus ja demograafia

Kuigi Prantsusmaal on olemas nii tuumaheidutus, tavarelvajõud kui ka tugev tööstuslik baas, on süsteem haavatav. Demograafiline olukord, kus noorte huvi sõjaväeteenistuse vastu kahaneb, piirab värbamisvõimekust. Lisaks vananevad nii elanikkond kui ka relvajõud ise.

Kaitsetööstus seisab suure surve all. Aastaks 2035 on kriitilise tähtsusega siduda massitoodang uue tehnoloogiaga. Raport märgib, et praegused tootmistsüklid on liiga pikad ja Euroopa sõltuvus Ameerika tehnoloogiast ning võimekustest on endiselt liiga suur.

Euroopa strateegiline autonoomia

Eelarvelised piirangud ja killustatus takistavad Euroopa kaitsevõime kasvu. Näiteks Euroopa kaitsefondi tehnoloogiliste uuringute eelarve on kuni 2027. aastani piiratud ühe miljardi euroga aastas, samas kui USA kaitseuuringute agentuuri DARPA aastaeelarve ületab nelja miljardi euro piiri.

Selle lõhe vähendamiseks on vajalik Euroopa strateegilise autonoomia ja riikliku koostöö parem ühildamine. Prantsusmaa näeb lahendusena laiendatud heidutust, mida Emmanuel Macron on märtsis rõhutanud, ning Euroopa tasandi koordinatsioonimehhanisme.