Prantsusmaa Rahvusraamatukogust leiti Mozarti tundmatu käsikiri seitsme uue palaga

Prantsusmaa Rahvusraamatukogu arhivaar François-Pierre Goy avastas pensionile jäämise eel tundmatu noodivihiku, mis sisaldab seni avaldamata seitset pala flöödile ja harfile. Käsikiri pärineb aastast 1778 ning ekspertide hinnangul on tegemist Wolfgang Amadeus Mozarti autograafiga. Dokumendi ehtsuse kinnitas aprillis Salzburgi Mozarteumi uurija Armin Brinzing.

Prantsusmaa Rahvusraamatukogus (Bibliothèque nationale de France) toimus erakorraline muusikalooleline leid: pärast 31 aastat raamatukogu arhivaaarina töötanud muusikateadlane François-Pierre Goy avastas 2. veebruaril 2026 raamatukogu hoidlas läbi sirvides tundmatu noodivihiku, mis sisaldab seitset seni avaldamata pala flöödile ja harfile.

Avastus pensionile jäämise eel

Goy, kes vastutas raamatukogu muusikaosakonnas enne 1800. aastat loodud kogude eest, märkas kohe, et 44-leheküljelise vihiku käekiri ja muusikaline stiil meenutavad tugevalt Wolfgang Amadeus Mozarti (1756-1791) loomingut. Kuna ta ei soovinud teha kergekäelisi järeldusi, pöördus ta abi saamiseks kolleegi Laurence Decoberti poole, kes oli varem kureerinud näitust Mozarti ja Prantsusmaa suhetest.

Decobert kinnitas Goy' sisetunnet ning aprillis 2026 tõestas käsikirja ehtsust lõplikult Armin Brinzing Salzburgi Mozarteumi uurimiskeskusest (Bibliotheca Mozartiana). Noodivihik pärineb aastast 1778, perioodist, mil Mozart viibis Pariisis.

Miks leid on erakordne

Mozarti muusika on maailmas üks põhjalikumalt uuritud ja katalogiseeritud repertuaare, mistõttu on täiesti tundmatu käsikirja leidmine üllatuslik sündmus. Seitsme uue pala ilmumine lisab olulise täienduse helilooja loomingusse ning pakub teadlastele rikkalikku uurimismaterjali.