Prantsusmaa rahvakogu kiitis heaks abistatud suremise seaduse

Prantsusmaa Rahvusassamblee hääletas teisipäeval 291 poolthäälega 241 vastu abistatud suremise legaliseerimise poolt. Seadus lubab raske ja ravimatu haigusega patsientidel taotleda surmaabi rangetes tingimustes. Peaminister Sébastien Lecornu kavatseb enne seaduse jõustumist suunata osa sätteid põhiseadusnõukogusse kontrollimiseks.

Prantsusmaa Rahvusassamblee hääletas teisipäeval 291 poolthäälega 241 vastu abistatud suremise seaduse poolt. Senat oli eelnõu kolmel korral tagasi lükanud, kuid alamkoda kiitis selle neljandal katsel heaks.

Kellele ja millistel tingimustel?

Seaduse kohaselt saavad surmaabi taotleda täiskasvanud prantsuse kodanikud, kellel on „raske ja ravimatu" eluohtlik haigus „kaugelearenenud või lõppstaadiumis". Lisaks peab haigus põhjustama talumatu või ravile allumatu füüsilise või psühholoogilise kannatuse.

Patsiendil tuleb oma soov arstile „vabalt väljendada", misjärel on arstil otsuse tegemiseks 15 päeva. Seejärel järgneb kahe päeva pikkune järelemõtlemisaeg ning haige peab letaalse aine ise manustama. Kui ta seda füüsiliselt ei suuda, võib seda teha arst või õde, kuid patsiendi tahe tuleb arsti poolt kinnitada samal päeval.

Põhiseadusnõukogu kontrollib kolme küsimust

Peaminister Sébastien Lecornu on teatanud, et suunab osa sätteist üheksaliikmelist põhiseadusnõukogusse, mis hindab, kas seadus vastab konstitutsioonile. Lecornu'l on teadaolevalt seaduse sõnastuse suhtes isiklikke reservatsioone.

Kontrollimisele läheb kolm teemat: kahe päeva pikkune järelemõtlemisaeg, mida vastased peavad liiga lühikeseks; piiratud teovõimega patsientide võime anda vaba ja teadlik nõusolek; ning küsimus, kas palliatiivravi asutused peavad pakkuma ka surmaabi teenuseid.

Lecornu kantselei selgitas enne hääletust, et kuigi alamkoda on eelnõu põhjalikult arutanud, ei ole senat saanud seadust piisavalt läbi vaadata, et see vastaks „nii toetajate ootustele kui ka rakendamise pärast muret tundvate inimeste muredele".

Macron toetas, kuid valimised lükkasid protsessi edasi

President Emmanuel Macron on elulõpu seadusandlust pikalt toetanud. Tema otsus korraldada 2024. aastal ennetähtaegsed parlamendivalimised lükkas seaduse menetlemist siiski edasi ning sellele järgnenud valitsuste vastumeelsus tekitas protsessile täiendavaid takistusi.

Katoliku kirik ja osa meditsiiniringkondadest on seadusele kindlalt vastu seisnud. Senat, kus domineerivad parempoolsed erakonnad, lükkas eelnõu kolmel järjestikusel korral tagasi. Arvamusküsitlused näitavad samas, et suur enamus prantsuse elanikkonnast toetab terminaalses seisundis patsientidele valiku andmist palliatiivravi ja surmaabi vahel.

Prantsusmaa liitub Euroopa riikide kasvava nimekirjaga

Kui põhiseadusnõukogu seaduse heaks kiidab, ühineb Prantsusmaa riikide rühmaga, kus abistatud suremine on mingil kujul lubatud. Madalmaad ja Belgia legaliseerisid selle 2002. aastal ravimatu ja talumatu kannatusega patsientidele, lubades arstil seda protseduuri läbi viia. Šveits on pikalt lubanud abistatud enesetappu tingimusel, et abistaja tegutseb omakasupüüdmatult.

Sarnane debatt käib ka Suurbritannias, Inglismaa ja Walesi abistatud suremise seaduseelnõu takerdus käesoleva aasta alguses ning peaks parlamenti naasma septembris.