Prantsusmaa parlament kiitis heaks abistatud enesetapu seaduse

Prantsusmaa alamkoda Rahvuskogu hääletas kolmapäeval, 16. juulil 2026 seaduse poolt, mis lubab surmavalt haigetel patsientidel taotleda abistatud enesetappu. Seadus läheb nüüd põhiseadusnõukogule õiguslikuks kontrolliks enne presidendi väljakuulutamist.

Prantsusmaa Rahvuskogu hääletas kolmapäeval abistatud enesetapu seadustamise poolt, lõpetades kuude pikkuse pingelise parlamentaarse protsessi, mis lõhestas poliitilisi jõude üle parteipiiride.

Kes ja millal saab abi taotleda

Seaduse kohaselt saavad abistatud surma taotleda üle 18-aastased patsiendid, kelle haigus on eluohtlik, kaugelearenenud ning jõudnud pöördumatusse või lõppfaasi. Lisatingimus: haigus peab põhjustama väljakannatamatuid kannatusi ning patsient peab olema võimeline otsust tegema vabalt ja täie arusaamisega. Puhtalt psühholoogilisest kannatusest ei piisa, need juhtumid jäeti eelnõust välja.

Patsient väljendab arstile oma soovi; arst langetab otsuse 15 päeva jooksul pärast konsulteerimist, millele järgneb kahe päeva pikkune järelemõtlemisaeg. Surmava aine manustab patsient üldjuhul ise. Kui ta pole selleks füüsiliselt võimeline, võib seda teha arst või meditsiiniõde. Tervishoiutöötajatel on õigus protseduurist keelduda oma moraalsete veendumuste tõttu, kuid sel juhul peavad nad patsiendi suunama teise spetsialisti juurde.

Senat lükkas tagasi, alamkoda otsustas

Konservatiivide enamusega senat lükkas eelnõu kolmel korral tagasi. Prantsusmaa parlamentaarses süsteemis jääb viimane sõna suurema otsustusõigusega alamkojale. Rahvuskogu hääletas eelnõu poolt alates 2025. aasta kevadest juba neljandat korda.

Enamik pooldavaid hääli tuli vasakpoolsetelt ja tsentristidelt, vastuseis koondus valdavalt parem- ja äärmusparempoolsete sekka. Ometi leidus pooldajaid ja vastaseid igast parlamendis esindatud rühmitusest, hääletamine toimus suuresti südametunnistuse, mitte parteipiitsu järgi.

Põhiseaduslikkuse kontroll ees

Sébastien Lecornu, Prantsusmaa peaminister, teatas teisipäeval, et saadab eelnõu põhiseadusnõukogule õiguslikuks kontrolliks. Tema sõnul peab seadus olema täielikus kooskõlas põhiseaduse põhimõtetega, eelkõige inimväärikusega.

Emmanuel Macron väljendas muret ühe konkreetse küsimuse pärast: kas seaduse alla võivad langeda ka eestkoste all olevad täiskasvanud. Prantsusmaal on eestkoste all ligikaudu 900 000 inimest, kelle isiklike või finantsotsuste üle tehakse õiguslikku järelevalvet. Kriitikud leiavad, et neil ei tohiks lubada abistatud surma taotleda, kuna nad on juba tunnistatud osaliselt teovõimetuks. Macron lubas presidendina eelnõu välja kuulutada pärast põhiseaduslikkuse järelevalve lõppu, lubadus, mille ta andis juba 2022. aasta valimiskampaanias.

Seadusele on korduvalt vastu seisnud katoliku, islami ja juudi kogukondade juhid Prantsusmaal. Prantsusmaa liitub Hispaania, Belgia ja Hollandiga, kus erinevad abistatud surma vormid on juba seadustatud.