Prantsusmaa otsib vahendeid kliimakahjude hüvitamiseks ja eelarve tasakaalustamiseks

Prantsusmaa valitsus peab leidma miljardeid eurosid suvise kuumalaine ja metsatulekahjude kahjude likvideerimiseks, samal ajal kui riigivõlg on paisunud üle 3,5 triljoni euro. Parlamendis on kasvanud pinge seoses puuduliku teabega kliimakulutuste rahastamisallikate kohta.

Prantsusmaal on käes keeruline eelarveaasta, kus valitsus peab tasakaalustama kliimamuutustest tingitud vältimatuid kulusid ja rangeid eelarvereegleid. Pärast suviseid rekordilisi kuumalaineid ja hävitavaid metsatulekahjusid, mis on rüüstanud piirkondi nagu Gironde, Landes ja Var, vajab riik suuri summasid taastamistöödeks, kuid riigivõlg ulatub juba üle 3,5 triljoni euro.

Abi ja tegelikud kulud

Peaminister Michel Barnier külastas La Porge’i, kus ta arutas kohalike omavalitsustega elamute taastamist ja ettevõtete toetamist. Samas on riigi majanduslik olukord pingeline, sest Pariis on võtnud kohustuse vähendada eelarvedefitsiiti, mis oli eelmisel aastal 5,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, kolme protsendini aastaks 2029.

Ökoloogilise ülemineku minister Monique Barbut hindas suvise kuumalaine ja tulekahjude tekitatud kogukahju, sealhulgas saamata jäänud tulusid ja hävinenud kinnisvara, kuni 15 miljardile eurole. See summa moodustab ligikaudu poole protsendist riigi SKP-st, kuid valitsus on rõhutanud, et tegemist on esialgse hinnanguga.

Rahulolematus parlamendis

Parlamendis valitseb valitsuse suhtes kasvav rahulolematus. Senati eelarvejärelevalve juht Jean-François Husson kritiseeris teravalt võimude suutmatust esitada konkreetseid kuluplaane, nimetades olukorda läbipaistmatuks.

«Me oleme sõltuvuses teadaannetest, millele ei järgne tulemusi, samal ajal kui võlatase kasvab,» ütles Husson, nõudes valitsusametnikelt selgemaid andmeid. Sarnase kriitikaga on esinenud ka Rahvusassamblee rahanduskomisjoni juht Eric Coquerel, kes on nõudnud tänavuse eelarve kiiret revideerimist.

Rahastamisstrateegiad ja tulevik

Valitsus otsib lahendusi ka tavapärasest erinevatest allikatest. Saadik Sophie Panonacle on koos teistega parlamendiliikmetega teinud ettepaneku kasutada kliimakohanduse poliitika rahastamiseks 50 miljardit eurot eraisikute säästudest. Siiski on majandusministeerium sarnased ettepanekud varem tagasi lükanud, viidates vajadusele kasutada neid vahendeid teisteks riiklikeks projektideks, nagu sotsiaalkorterite ehitus.

Siseminister Gérald Darmanin plaanib septembris esitada eelnõu, millega soovitakse moderniseerida kodanikukaitse teenuseid ja optimeerida ressursside kasutamist. Oktoobriks peab valitsus esitama parlamendile järgmise aasta eelarve eelnõu, mille heakskiitmine jääb Emmanuel Macron juhtimisel viimaste aastate üheks keerulisemaks parlamendiprotsessiks.