Prantsusmaa nõuab Brüsselis 60 miljardi euro suuruseid uusi EL-i makse

Prantsusmaa on asunud Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel aktiivselt toetama 60 miljardi euro ulatuses uusi makse, eesmärgiga katta kaitse- ja konkurentsivõime kulusid. Pariis on mures võimaliku poliitilise ebastabiilsuse pärast enne 2027. aasta valimisi.

Brüsselis on Prantsusmaa esitanud ambitsioonika plaani uute Euroopa Liidu maksutulude kogumiseks. Riigi alaline esindaja Euroopa Liidu juures Philippe Léglise-Costa teavitas kolleege suletud uste taga toimunud arutelul, et uued nn omavahendid peaksid järgmises eelarveraamistikus ulatuma vähemalt 60 miljardi euroni. See seisukoht on teiste liikmesriikide seas esialgu vastakaid arvamusi tekitanud, kuna keegi teine ei ole oma soovitud maksulaekumiste sihtsummat nii konkreetselt määratlenud.

Pariis näeb uutes maksudest laekuvates summadest võimalust rahastada liidu suurprojekte, sealhulgas kaitsevaldkonna ja majanduse konkurentsivõime edendamist. Ühtlasi loodab Prantsusmaa, et kõrgemad EL-i omatulud aitavad vähendada liikmesriikide otsemakseid ühisesse eelarvesse, mis on olnud üheks peamiseks vaidluskohaks.

Surve eelarvele enne valimisi

Prantsusmaa diplomaatiline aktiivsus on ajendatud tihedast ajagraafikust. Pariis on seadnud eesmärgiks jõuda eelarveettepaneku osas poliitilise kokkuleppeni veel käesoleva aasta lõpuks. Eesmärk on vältida läbirääkimiste venimist perioodi, mil 2027. aastal toimuvad presidendivalimised Prantsusmaal, aga ka Itaalias, Poolas ja Hispaanias, võivad teha konsensuse saavutamise poliitiliselt võimatuks.

Siseriiklik poliitiline surve on suur. Rahvusliku Rindega seotud poliitikud, eesotsas küsitlustes juhtiva Marine Le Peniga, on korduvalt rõhutanud soovi vähendada Prantsusmaa sissemakseid EL-i eelarvesse poole võrra. Valitsus kardab, et ebasoodne eelarveleping võib anda kodumaistele oponentidele täiendavaid trumpe.

Maksude jagunemine ja vastuseis

Iirimaa, kes hoiab praegu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist, juhib läbirääkimisi uue mitmeaastase finantsraamistiku üle. Dublin on märkinud, et liikmesriikide vahel on tekkinud teatud konsensus ehk üksmeel seoses maksudega, mis on suunatud välismaistele saastajatele.

Need meetmed, sealhulgas piirideülese süsinikdioksiidi kohandusmehhanism ja elektroonikajäätmete maks, võiksid prognooside kohaselt tuua perioodil 2028-2034 vastavalt 1,64 miljardit ja 17,9 miljardit eurot aastas. Samas on mitmed teised ettepanekud, mis puudutavad tubakatoodete maksustamist, ettevõtete käivet või heitkogustega kauplemist, põrkunud mitmete liikmesriikide vastuseisule.

Euroopa Komisjon on andnud märku valmidusest olemasolevaid maksuettepanekuid kohandada, et eesmärgiks seatud tulusid siiski koguda. Läbirääkimiste järgmine oluline verstapost on 15. oktoobril Brüsselis toimuv riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine, kus püütakse aktsepteeritavate tuluallikate nimekirja lühendada.