Prantsusmaa linnades eskaleerusid üliõpilaste ja ametiühingute protestimeeleavaldused

Teisipäeval tuli Prantsusmaa tänavatele üle 161 500 inimese, et avaldada meelt valitsuse kärpeplaanide vastu. Pariisis ja Lyonis kasvasid rahumeelsena alanud demonstratsioonid vägivaldseteks kokkupõrgeteks politseiga.

Prantsusmaa suuremates linnades, sealhulgas Pariisis, toimusid teisipäeval ulatuslikud protestimeeleavaldused, kus osalesid üliõpilased ja ametiühingute esindajad. Siseministeeriumi andmetel võttis aktsioonidest osa ligikaudu 161 500 inimest, mida on enam kui kaks korda rohkem kui eelmisel neljapäeval toimunud demonstratsioonidel.

Vägivald Pariisis ja Lyonis

Kuigi meeleavaldused toimusid üle kogu riigi, sealhulgas Nantes'is, Lensis, Strasbourg'is, Toulouse'is, Bordeaux's ja Marseille's, muutus olukord eriti kriitiliseks Pariisis ja Lyonis. Pealinnas süütasid maskides meeleavaldajad sõidukeid ning püstitasid teedele barrikaade, mis sundis politseid kasutama veekahureid ja pisargaasi.

Ametlikel andmetel on protestide käigus saanud vigastada 147 haridusasutuste töötajat. Sisejuurdlus on algatatud 34 politseiametniku tegevust puudutava vägivallakaebuse osas. Teisipäeval oli üle riigi suletud 214 õppeasutust, peamiselt lütseumid, ning üliõpilasühendus L'Union Étudiante teatas, et 90 protsenti ülikoolidest ühines streigiga solidaarsusest protestijatega.

Poliitiline pinge ja valimised

Protestide keskel võis Pariisi eeslinnas Saint-Denisis märgata kliimaaktivist Greta Thunbergi, kes põhjendas oma kohalolekut murega tuleviku pärast. Meeleavaldajaid toetas ka opositsiooniline vasakpartei (LFI), mille liider Jean-Luc Mélenchon osales samuti Pariisi protestimarsil.

President Emmanuel Macron kutsus esmaspäeval osapooli üles vaoshoitusele, rõhutades, et tõstatatud küsimused nõuavad pikemat arutelu ja konsultatsioone. Olukord on muutunud valitsuse jaoks keeruliseks, kuna meeleavaldused toimuvad ajal, mil püütakse parlamentaarselt läbi suruda eelarvekärpeid sisaldavat riigieelarvet.

Pingeid lisab tõik, et Prantsusmaal toimuvad presidendivalimised 2027. aasta aprillis. Laupäeval on oodata uusi proteste, mis keskenduvad elukalliduse tõusule, ning korraldajad loodavad, et üliõpilasliikumine ja ametiühingud ühendavad oma jõud.