Prantsusmaa koolinoorte meeleavaldused on kestnud kolm nädalat ja muutunud vägivaldseks

Prantsusmaal jätkuvad juba kolmandat nädalat üleriigilised õpilaste protestid, millega nõutakse haridussüsteemi lisarahastust ja paremaid õppetingimusi. Valitsuse lubadused uute õpetajate palkamiseks pole rahulolematust vaigistanud ning analüütikud hoiatavad olukorra ärakasutamise eest nii sise- kui välispoliitilistel eesmärkidel.

Prantsusmaal on kolm nädalat väldanud õpilaste meeleavaldused paisunud üleriigiliseks liikumiseks, mis on kaasa toonud koolide blokeerimise, ulatuslikud varakahjud ja sadu arreteerimisi. Protestide keskmes on nõudmine haridussüsteemi rahastamise suurendamiseks, kuna õpilased ja üliõpilased leiavad, et riik ignoreerib äärelinnade koolide kehva olukorda. Meeleavalduste käigus on kümned inimesed viga saanud, sealhulgas üks teismeline, kes kaotas kolmapäeval politsei šokigranaadi tõttu käe.

Haridussüsteemi süvenev ebavõrdsus

Õpilaste rahulolematus tuleneb paljuski sellest, et nad tunnevad end otsustusprotsessist kõrvalejäetuna. «Esiteks tahame seda, et nad kuulaksid õpilasi ja küsiksid meilt otse, mida me soovime, sest praegu nad minu arvates meid tegelikult ei kuula,» ütles õpilane Leakim. Üliõpilased on lisanud, et lisaks õppetingimustele on probleemiks elementaarsete ressursside puudumine.

Poliitikavaatleja Vootele Päi selgitas, et probleem on struktuurne: suurlinnade keskustes on olukord parem, kuid rahvarohked äärelinnad on jäetud vaesemasse seisu. «Haridussüsteem tekitab sellist ebavõrdsust, et kui sa oled vaesemast piirkonnast tulnud, siis sul ei ole viimastel aastatel vajalikku õpetajat, sa ei saa teha eksameid ja sa ei saa lõpuks heasse ülikooli,» sõnas Päi.

Poliitilised ja välismõjud

Reedel lubas valitsus saata koolidesse 3000 uut õpetajat, kuid protestijad peavad seda ebapiisavaks ajutiseks meetmeks. Meeleavalduste organiseerijad on kutsunud õpilasi, lapsevanemaid ja töötajaid üles taas tänavatele tulema ja õppeasutusi blokeerima. Praeguseks on protestidega ühinenud ka mitmed ametiühingud ja õpetajad.

Tallinna prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak märkis, et sarnased mured on omased ka Eestile, kuid erinevus peitub kodanikuühiskonna ootustes. «Eestlane on praktilise elu korraldamises lihtsalt nutikam. Meie õpilased on pikemad ise oma õnne sepad,» rääkis Pedak.

Analüütikute hinnangul on olukord muutunud keeruliseks väljakutseks, mida üritavad enda huvides ära kasutada nii radikaalsed poliitilised jõud kui ka välisriigid. Päi nentis, et hübriidsõja meetmetega sekkumine, sealhulgas Venemaalt pärinevad trollifarmid, on protestide fooni oluliselt võimendanud.