Prantsusmaa koolimeeleavaldustel on politsei sattunud raskete süüdistuste alla

Prantsusmaal on neljandat nädalat kestvad õpilaste protestid toonud kaasa 36 ametlikku kaebust politseivägivalla kohta. Alaealiste väidetavad vigastused ja rekordiline arv kinnipidamisi on tekitanud õigusekspertide seas tõsist muret.

Prantsusmaal on viimase nelja nädala jooksul toimunud ulatuslikud õpilaste meeleavaldused, mille käigus on blokaade korraldatud sadades keskkoolides üle riigi. Õpilased nõuavad puuduvate õpetajate asendamist ja õppehoonete remontimist. Meeleavalduste haripunktis on aga tähelepanu keskmesse tõusnud politsei tegevus: siseminister Laurent Nuñez kinnitas parlamendile, et ametkond on algatanud 36 sisejuurdlust seoses väidetava vägivallaga meeleavaldajate vastu.

Süüdistused hõlmavad nii füüsilisi rünnakuid, solvanguid kui ka väidetavaid seksuaalseid ahistamisi. Siseministeeriumi andmetel on neli last saanud vigastusi, mida on kirjeldatud kui lõhkeseadeldistest tingitud moonutusi, ning kuus noort on saanud olulisi kehavigastusi.

Vigastatud noored

5. oktoobril Lens’is sai 15-aastane Evan, kes õpib kutsekoolis puidutöötlemist, tõsiseid vigastusi, kui politsei lõhkeuimastusgranaat tema lähedal plahvatas. Poisi advokaat Bertrand Wattez kirjeldas vigastusi sõjavigastustele sarnastena. Evan kaotas vasaku käe ja mitu sõrme paremast käest. Tema perekond on esitanud kriminaalkaebuse.

Teine juhtum leidis aset Saint-Ouen-l’Aumône’is, Pariisist loodes, kus 14-aastane Eden sai näopiirkonna vigastusi, sealhulgas lõualuu murrud ja hammaste kaotuse. Tema advokaat Elsa Marcel väitis, et vigastused tekitati 1,5 meetri kauguselt tulistatud granaadiheitjast. «See on võrdväärne sõjarelvastusega,» sõnas Marcel. Perekond on esitanud hagi mõrvakatse süüdistusega. Kolmas juhtum leidis aset Toursi linnas, kus 16-aastane Maël sai kummikuulide heitjast silmavigastuse, mille tagajärjel on ta nägemine tõsiselt kahjustatud.

Kinnipidamiste statistika

Alates septembri keskpaigast on justiitsministeeriumi andmetel politseivahi alla võetud kokku 6773 alla 18-aastast noort. Advokaadid ja inimõigusorganisatsioonid on väljendanud muret, et suur osa neist kinnipidamistest võib olla põhjendamata. Enam kui 1000 lapse puhul ei esitatud süüdistusi, samas kui umbes 2000 noorele määrati karistusena kodanikuõpetuse kursus ilma kohtuprotsessita.

Inimõiguste liiga president Nathalie Tehio kritiseeris olukorda, märkides, et paljud juriidilised toimikud on tühjad. «Arreteerimiste arv on rekordiline. Tegelikkuses on see rohkem seotud inimeste hirmutamisega, et nad ei avaldaks meelt,» sõnas Tehio. Advokaadid on teatanud ka väidetavatest rassistlikest solvangutest ja füüsilisest väärkohtlemisest kinnipidamise ajal.

Laurent Nuñez on olukorda kommenteerinud.