Prantsusmaa keskkonnaminister lahkub Pariisis ametist vastuolulise põllumajandusseaduse tõttu

Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku minister Monique Barbut teatas kavatsusest ametist lahkuda, protestides uue põllumajandusseaduse vastu, mis leevendab piiranguid pestitsiidide kasutamisele ja veehoidlate ehitamisele. See otsus toob esile sügavad erimeelsused president Emmanuel Macroni valitsuses.

Pariisis on oodata valitsuse muutusi, kuna ökoloogilise ülemineku minister Monique Barbut on otsustanud ametist lahkuda. Barbuti otsus järgneb teatele, et Prantsusmaa Senat kiidab teisipäeval heaks põllumajandusseaduse, millega minister kategooriliselt ei nõustu. Ministri lähikondsed kinnitasid, et ta on oma kavatsusest teavitanud peaminister Sébastien Lecornu kabinetti.

Seaduseelnõu algne eesmärk oli leevendada põllumajandustootjate raskusi, kuid menetluse käigus lisatud sätted muutsid selle poliitiliseks tüliküsimuseks. Üks sätetest lubab erandkorras kasutada neoonikotinoidide hulka kuuluvat pestitsiidi atseetamipriidi, mida Prantsusmaa on alates 2020. aastast keelanud. Teine vaidlusalune punkt suurendab oluliselt veehoidlate rajamise võimalusi, mis on kliimamuutuste ja põudade valguses tekitanud avalikkuses teravat vastuseisu.

Vaidlus põllumajanduspoliitika üle

Barbuti vastuseis keskendub eelkõige keskkonnamõjudele. Ta rõhutas nädalavahetusel antud intervjuus, et Senati muudatused on kardinaalselt muutnud veevarude haldamise põhimõtteid, mis on vastuolus tema ametikoha eesmärkidega. Keskkonnaaktivistid, sealhulgas Greenpeace’i põllumajanduskampaania juht Julien Rivoire, on kritiseerinud seadusandjaid teaduslike hoiatuste eiramise eest.

Samas on valitsuse põllumajandusminister Annie Genevard võtnud vastupidise seisukoha. Tema sõnul ohustaks seaduse läbikukkumine põllumeeste toimetulekut ja tekitaks sektoris meeleheidet. Prantsusmaa suurim põllumajandusliit FNSEA tervitas parlamendi otsust kui märkimisväärset võitu oma majanduslike huvide kaitsmisel.

Pinged valitsuse sees

Seaduseelnõu on tekitanud ka sisemisi pingeid president Emmanuel Macron leeris. Erimeelsused on tõusnud pinnale peaminister Lecornu ja Renaissance’i partei juhi Gabriel Attal vahel. Ehkki mõlemad mehed on toetanud atseetamipriidi erandkorras kasutamist, on Attal avaldanud rahulolematust valitsuse suutmatuse pärast vältida nii vastuoluliste sätete hilist ja tormakat lisamist eelnõusse.

Veemajanduse küsimus on Prantsusmaal olnud varemgi vägivaldsete protestide allikaks. 2023. aastal toimunud meeleavaldused veehoidlate ehitamise vastu tõid tänavatele tuhandeid inimesi, sealhulgas roheliste partei esindajaid, kes süüdistavad põllumajandustööstust veeressursside ebaõiglases hõivamises.