Prantsuse laskesuusataja Jacquelin vahetab suusad ratta vastu

Milano Cortina taliolümpial pronksi ja kulla teeninud Emilien Jacquelin sõidab nüüd profijalgratturina Decathlon CMA CGM-i süsteemis. Uus ala on füüsiliselt kurnav, kuid vaimselt palju kergem kui laskesuusatamine.

Kaks kuud pärast Milano Cortina taliolümpiat on Emilien Jacquelin vahetanud laskesuusataja vintpüssi rattaroolile. Prantslane, kes võitis veebruaris jälitussõidus pronksi ja krooniti teatesõidus olümpiavõitjaks, alustab nüüd karjääri Decathlon CMA CGM-i profivõistkonna süsteemis.

"Tunnen end nagu laps kommipoes. On suur rõõm olla sada protsenti professionaalne rattur ning mul on treeningutel sama motivatsioon nagu 20-aastaselt," rääkis Jacquelin.

Kalorid ja kilomeetrid

Rattatreeningute mahud on olnud muljetavaldavad. Ühel juunikuu päeval väntas Jacquelin 190 kilomeetrit, kogudes ligi 4500 tõusumeetrit ja veetes sadulas seitse ja pool tundi. Nii suure koormuse järel vajas ta enda hinnangul ligi 9000 kalorit, menüüs olid kaerahelbed, pasta, võileivad, Coca-Cola ja õhtul ilmselt ka paar pitsat.

Suur energiakulu on muutnud ka kehakaalu. Laskesuusatajana kaalus ta 80,5 kilogrammi, nüüd 77,5. "Jalgratturina põletan lihtsalt palju rohkem kaloreid," selgitas ta.

Vaid kuu aega tagasi kukkus ta treeningul märjal teel ja murdis rangluu, kuid taastumine kulges kiiresti. "Ma ei tunne seda üldse, kui olen ratta seljas," kinnitas prantslane.

Vaimselt hoopis teistsugune ala

Jacquelin tunnistab, et laskesuusatamine kurnab vaimselt palju rohkem. "Laskesuusatamises võid olla suurepärases vormis, aga kui lased halvasti, kulutad tohutult energiat sellele, et aru saada, mis valesti läks. Jalgrattasõidus sõltub kõik minu tempost ja võimsusest. See pole vaimselt nii raske."

Ta rääkis ka sellest, kuidas ta leidis alles taliolümpiahooajal uuesti rõõmu laskesuusatamisest pärast aastaid, mil kartis ebaõnnestumist rohkem kui nautis võistlemist. "Nii mitu korda olin ma rohkem mures kaotamise pärast kui selle pärast, et poodiumile jõuda," tunnistas ta.

Milano Cortinas tundis Jacquelin end esimest korda pikka aega iseendana. Eriti jäi talle meelde hetk, kui laskesuusatamise legend Ole Einar Bjørndalen tuli pärast jälitussõitu tema juurde: "Palju õnne, austus.See aitas mul hooaja lõpus palju rahulikum olla," meenutas prantslane.

Augustis selgub võimekus

Suurim proovikivi seisab veel ees. Jacquelin pole rattavõistlustel osalenud 14 aastat ja ei tea, kuidas ta profipelotoni tempoga toime tuleb. "Ma saan kontrollida oma treeninguid, taastumist, toitumist ja und, aga keegi ei tea, kuidas ma võistlusolukorras reageerin. Loodan, et olen augustiks valmis."

Ees ootab kolm nädalat kõrgmäestikulaagrit koos Vuelta koosseisu ratturitega, mille järel selgub, kas karjäär jätkub järgmisel tasemel. Laskesuusatamisest pole ta end täielikult distantseerinud, soovib võimaluse korral osaleda ka 2030. aasta taliolümpial Prantsuse Alpides.