Prangli saare tragöödia: auriku Eestiranna hukkumise mälestuspäev

1941. aasta augustis sattus Saksa õhurünnaku alla mobilisatsioonilaev Eestirand, mille kapten juhtis hukkumise vältimiseks Prangli saare ranniku lähedal madalikule. Pardal olnud 3560 mobiliseeritust hukkus rünnakus 598 inimest.

Eesti ajaloo ühest traagilisemast mereõnnetusest möödub oluline mälestuspäev, kui Saksa õhujõud pommitasid Prangli saare lähistel aurikut Eestirand. Laev oli osa suuremast konvoist, mis evakueerus 1941. aasta augustis Tallinnast Kroonlinna suunas.

Rünnaku ajal viibis laeva pardal 3560 meest, kes olid Nõukogude võimude poolt Harju- ja Läänemaalt ning saartelt sunniviisiliselt mobiliseeritud. Nende lõppsihtpunktiks pidid saama NKVD tööpataljonid Venemaal. Laeva kapten otsustas pärast tabamuste saamist tüürida vigastatud aluse madalikule, et vältida selle täielikku uppumist avamerel.

See otsus päästis suurema osa reisijatest. Õnnetuse järel pääses Prangli saarele 2672 meest, kes viibisid saarel ja pöördusid oma kodudesse tagasi 31. augustil. Rünnakus hukkus kokku 598 inimest. Sündmus on ajalooliselt märgiline osa 1941. aasta suve kaootilisest evakuatsioonist, kus tuhanded Eesti mehed sunniti sõjategevuse keerises laevadele, et nad Nõukogude võimu poolt kontrollitud territooriumile toimetada.