PPA: Nõmme elanikud märkavad sisserändajaid rohkem, kuid rändesurve on üle-eestiline

Kuigi viimastel kuudel on Tallinnas Nõmmel tabatud kaks suuremat ebaseaduslike sisserändajate gruppi, kinnitab politsei, et tegemist ei ole linnaosa-spetsiifilise probleemiga. Sisserändajate tabamine on muutunud igapäevaseks üle Eesti ning ametkondade ressursid on tugeva surve all.

Tallinnas Nõmmel on viimastel kuudel aset leidnud mitu ebaseaduslike sisserändajate tabamist, kuid politsei- ja piirivalveameti (PPA) kinnitusel ei ole tegemist piirkonna eripäraga, vaid laiema trendiga. Alates suve keskpaigast on amet üle Eesti kinni pidanud 83 migrantide rühma, kokku 352 inimest.

Nõmme puhul mängib politsei hinnangul olulist rolli naabrivalve. Kuna tegemist on väiksema asustustihedusega aedlinnaga, torkavad võõrad ja ebatavaliselt käituvad inimesed kohalikele kiiremini silma, mistõttu jõuab ametkonda ka rohkem vihjeid. "Südalinnas ei pruugita tipptunni ajal liikuvaid inimesi tähele panna, kuid väikeses aedlinnas märgatakse kindlasti palju rohkem, kes seal ringi liiguvad," selgitas Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Rainis Sinikas.

Ressursid tugeva surve all

Oktoobrikuu on toonud politseile pidevalt uusi väljakutseid, kusjuures gruppe on tabatud lisaks Tallinnale ka Pärnus ja Kesk-Eestis. Nõmmel toimunud juhtum, kus tabati rühm Sudaani kodanikke, sai alguse just tähelepanelike naabrite teavitusest. Sarnaseid juhtumeid, kus migrandid on end varjanud lühiajalistele üüripindadele, on amet registreerinud korduvalt.

Oluline on märkida, et sisserändajate liikumistee Eestisse kulgeb valdavalt Valgevene ja Läti kaudu. Kui isikute taust on tuvastatud ja tõestatud, et nad saabusid Lätist, on Eesti seni saatnud tagasi 105 inimest. Tagasisaatmisprotsess ise on aga aeganõudev, kestes sageli üle kuu.

Praegune rändesurve on koormanud nii politsei kui ka teised ametkonnad. Tallinna kinnipidamiskeskuses on praeguse seisuga üle 250 inimese, mis tekitab ruumilist ja logistilist pinget. "Olukord on keeruline ja see võib kriisisituatsiooniks üle minna. Erinevad instantsid, sealhulgas halduskohtud ja omavalitsused, on ülekoormatud," nentis Sinikas, lisades, et ka kinnipidamiskeskusesisesed pinged eri rahvustest inimeste vahel on sagenenud.

Eesmärk on liikuda edasi

Kuigi mõned kinnipeetud väidavad soovivat Eestisse jääda, on menetluse käigus selgunud, et enamiku jaoks on Eesti vaid transiitriik. Sihtkohana nimetatakse kõige sagedamini Saksamaad, Hispaaniat või Soomet. Politsei prognoosib, et rändesurve püsib kõrgel ning võib talve saabudes pigem suureneda.