Põud ja madal veetase Doonaus halvavad energiatootmist Kesk- ja Kagu-Euroopas

Kesk- ja Kagu-Euroopat tabanud äärmuslik põud on vähendanud Doonau veetaset, sundides riike piirama energiatootmist ning vähendama tööstuslikku tootmist. Kõige raskemas seisus on Ungari ja Rumeenia, kus tuumajaamade töö on häiritud jahutusvee nappuse tõttu.

Kesk- ja Kagu-Euroopat kimbutav pikaajaline põud ja rekordiline kuumalaine on tekitanud piirkonnas tõsise energiakriisi. Doonau jõgi on mitmel pool langenud rekordmadalale, mis piirab otseselt elektrijaamade jahutussüsteemide tööd ning sunnib suurtööstusi tootmist vähendama.

Ungari ja Rumeenia kriisis

Ungaris, kus temperatuurid on küündinud 43 kraadini, on Paks tuumajaam kärpinud oma võimsust 12 protsendini. Jahutusvee defitsiidi ja vee liiga kõrge temperatuuri tõttu on riigi energiajulgeolek tõsiselt ohus, kuna jaam toodab tavapäraselt ligi poole Ungari elektrist. Peter Magyar juhitav valitsus on kriisi tõttu algatanud riigi energiaarengu strateegia põhjaliku revisjoni.

Rumeenias on Cernavoda tuumajaama üks 700-megavatine reaktor ajutiselt suletud. Olukorra leevendamiseks on võimud suunatud veevoolu parandamiseks Doonau harudesse isegi kivide õhkamist ja tõkkeid kasutanud. Nii Ungaris kui ka Rumeenias on suured tööstusettevõtted, sealhulgas Audi Gyor, MOL, Dacia ja Ford Romania, olnud sunnitud tootmist piirama.

Teiste riikide vastupidavus

Slovakkia ja Austria on pääsenud kergemalt tänu erinevatele tehnilistele lahendustele. Slovakkia tuumajaamad Bohunice ja Mochovce kasutavad tornjahutussüsteeme, mis ei sõltu otseselt jõgede veetasemest, vaid tsirkuleerivad vett suletud süsteemis. Austria on aga vähem haavatav tänu teistsugusele energiaallikate jaotusele.

Bulgaaria, mis toetub Kozloduy tuumajaamale, on olukorda jälginud ja otsib võimalusi energiajulgeoleku suurendamiseks. Riik on viimastel aastatel investeerinud akusalvestuslahendustesse, et tasakaalustada tipunõudlust ilma vajaduseta importida kallist elektrit ajal, mil naaberriigid seisavad silmitsi energianappusega.