Põud ja El Niño ohustavad Panama kanalit: valitsus kuulutas välja hädaolukorra

Panamas on kuulutatud augustis välja riiklik hädaolukord, mis kehtib 2027. aasta juunini. Põud ohustab nii Panama kanalit kui ka põllumajandust ning valitsus kiirendab 1,5 miljardi dollari suurust Indio jõe veehoidla projekti.

Panamas on kehtestatud riiklik hädaolukord, sest vihmaperiood jäi suuresti ära ja El Niño ähvardab olukorda veelgi halvendada. Valitsus kuulutas hädaolukorra välja augustis ning see kehtib 2027. aasta juunini. Ametkonnad prognoosivad mõnes piirkonnas vihmasaaduse puudujääki üle 50% kuni detsembrini.

Kõige valusamalt tabab põud Azuero põllumajanduspiirkonda Arco Seco ehk Kuiva kaare alal. Karjakasvataja Robert Delgado ütleb, et tema piimatoodang on poole võrra langenud. Karjamaad pole taastunud ja kuiv hooaeg alles algab, mistõttu müüb ta loomi maha. «Mina ja teised tootjad oleme pidanud tapma või müüma kõrge geneetilise väärtusega loomi, et vältida nende janu- või nälgasurma pealtvaatamist,» ütleb ta.

Keskkonnaminister Juan Navarro nimetab olukorda dramaatiliseks. Tema sõnul on kliimamuutus teinud El Niño sagedasemaks ja tõsisemaks, kuigi varem esines seda iga 10-20 aasta järel. 2023. aasta El Niño läks Panama kanalile maksma peaaegu miljard dollarit tulu. Teadlastele viidates hoiatab minister, et tänavune võib kujuneda ajaloo halvimaks. «Panama jaoks on see elu ja surma küsimus,» ütleb ta.

Kanal sõltub magevee järvedest

Kanal on riigi majanduse selgroog. Atlandi ja Vaikse ookeani vahel kulgev 80 km pikkune veetee teenindab ligikaudu 5% ülemaailmsest merekaubandusest ja annab kuni 7,7% Panama SKPst. Kanali lüüse toitvad Gatúni ja Alajuela järve varustavad joogiveega ka umbes 2 miljonit inimest ehk peaaegu poolt elanikkonnast. Sama valgala tagab suure osa riigi hüdroenergiast.

Septembris käivitas madal veetase kaks korda laevade päevaste läbimiste piirangud. Mõned piirangud on tühistatud, kuid ametnikud valmistuvad hullemaks, kui El Niño võimendatud kuiv hooaeg detsembris algab.

Indio jõe pais tekitab vastuseisu

Valitsus suunab El Niño vastu "vastupidavusmeetmetesse" 80 miljonit dollarit. Pikemas plaanis investeeritakse ligikaudu 1,5 miljardit dollarit Indio jõe veehoidlasse, mis peaks varustama Gatúni järve ja katma nõudluse järgmiseks viiekümneks aastaks. Navarro nimetab seda «ülim panus vastupidavusse».

Projekt uputab 38 maakogukonna 550 pere maad, kokku umbes 2500 inimest. Põllumaad jäävad vee alla, hauad viiakse mujale ja kodud, koolid ning kirikud lammutatakse. Elanikud on korraldanud meeleavaldusi, pöördunud kohtusse ja rajanud blokaade, kuid ametkondade hinnangul valmib projekt kahe-kolme aastaga.

«See pole meie jaoks pelgalt kodu vahetamine. See tähendab tervete põlvkondade ajaloost lahkumist,» ütleb vastuseisu koordinatsioonikomitee asepresident Florentino Chirú. Ta on elanud sellel maal 63 aastat ja kardab, et väiksemahuline karjakasvatus, mis neid toidab, kaob. Kanali amet lubab kompensatsiooni kodude, maa, saagi ja elatise eest ning erinevaid ümberasumisvõimalusi, sealhulgas ühiskolimist.

Probleemid ulatuvad kaugemale

Eksperdid osutavad, et kriis on paljastanud struktuurseid puudusi. Kuigi Panama on üks maailma niiskemaid riike, puudub sadadel tuhandetel inimestel usaldusväärne joogivesi. El Paísi uurimuse järgi ei ole 240 000 panamalasel regulaarset juurdepääsu joogiveele. Valitsuse enda hinnangul läheb mõnes piirkonnas umbes 50% veest kaduma vananenud torustikus.

Navarro nimetab suurimateks väljakutseteks valgalad, ebapiisavad puhastusjaamad ja kohutavad veekaod. Valitsus on teatanud ka 8,2 miljoni dollari suurusest hädaabipaketist, mis hõlmab loomasööta ja niisutusseadmeid. Lisaks valmistatakse ette õigusakte avaliku ja erasektori partnerluste jaoks.

Azuero karjakasvatajatele ja Coclé riisikasvatajatele ei too pikaajalised investeeringud kohest leevendust. «Kui vihmaperioodil taimestik ei taastu, kuidas me loomi kuival ajal peame, kui pole absoluutselt midagi?» küsib Delgado. Ta kardab karjade drastilist kahanemist ja ütleb, et põllumajandussektor riskib täielikult kaduda.