Poola välisminister Radosław Sikorski tegi ettepaneku luua alaline Euroopa Leegion

Poola välisminister Radosław Sikorski on kutsunud Euroopa riike üles süvendama kaitsekoostööd ja looma alalise Euroopa Leegioni, kuhu võiksid kuuluda ka kogenud Ukraina veteranid. Ministri hinnangul peab Euroopa vähendama sõltuvust USA abist ja võtma suurema vastutuse oma julgeoleku tagamisel.

Poola välisminister Radosław Sikorski on teinud üleskutse luua uus ja alaliselt tegutsev Euroopa Leegion, mis täiendaks NATO struktuure ning aitaks Euroopa riikidel oma julgeoleku eest suuremat vastutust kanda. Ministri sõnul peaks sellisesse üksusesse värbama professionaale kogu Euroopast, sealhulgas lahingukogemusega Ukraina sõjaväelasi, kui praegune sõda lõpeb.

Euroopa peab võtma suurema vastutuse

Sikorski rõhutas intervjuus, et Euroopa ei saa enam loota üksnes Ühendriikide abile, kuna Washingtoni tähelepanu on üha enam suunatud Indo-Vaikse ookeani piirkonnale. Tema hinnangul ei ole jätkusuutlik olukord, kus iga kriisi korral helistatakse esimesena Ameerika Ühendriikidesse, olgu tegemist tavapärase sõjalise ohuga või Moskva korraldatud hübriidrünnakutega, nagu näiteks migratsiooni kasutamine relvana EL-i piiridel.

Minister täpsustas, et kavandatav Euroopa Leegion ei tohiks hakata NATO-ga konkureerima ega selle ülesandeid dubleerima. "USA jääb meie kollektiivse kaitse asendamatuks ankruks, kuid tema roll muutub," selgitas Sikorski. Ta lisas, et kui USA panustab jätkuvalt tehnoloogiliste ja luurevõimete pakkumisse, peab Euroopa ise kandma suuremat koormust maavägede ja kohapealsete kaitsetegevuste osas.

Venemaa hübriidohud NATO idatiival

Lisaks kaitsekoostööle keskendus Sikorski Venemaa jätkuvale hübriidsõjale, mis sihib otseselt NATO idatiiva riike. Ta kirjeldas, kuidas Moskva kasutab traditsioonilisi maskirovka-taktikaid, mis hõlmavad strateegilist eksitamist, desinformatsiooni ja provokatsioone, et ühiskondi seestpoolt lõhestada.

Minister tõi näidetena välja hiljutised vahejuhtumid, sealhulgas tiibraketi sissetungi Poola õhuruumi ja katsed kahjustada riigi raudteeinfrastruktuuri. Samuti on Poola küberruum sattunud intensiivse surve alla, möödunud aastal registreeriti riigis ligi 700 000 küberrünnakut, mis tähistab 140-protsendilist kasvu võrreldes varasema perioodiga. Need ohud on sundinud Poolat oma riiklikku küberkaitsevõimekust märkimisväärselt tõstma.