Poola väikeses Konotopie külas avati Euroopa kõrgeim neitsi Maarja kuju

Poola väikeses Konotopie külas avati laupäeval 55,6 meetri kõrgune neitsi Maarja kuju, mida peetakse Euroopa kõrgeimaks omataoliseks. Tseremoonial osales ka Poola endine president Lech Wałęsa.

Laupäeval toimus Poola keskosas asuvas Konotopie külas suursündmus, kus pühitseti sisse massiivne, 55,6 meetri kõrgune neitsi Maarja monument. Vaid vähem kui 150 elanikuga külla püstitatud kuju peetakse praeguse seisuga Euroopa kõrgeimaks religioosseks skulptuuriks.

Tseremoonia ja ajalooline taust

Kohale saabunud sadade inimeste ees toimunud sündmust saatsid helikopteritelt puistatud roosiõied ja Mazowsze rahvatantsuansambli etteasted. Tseremoonial osales teiste hulgas ka Poola endine president ja ajaloolise Solidaarsuse liikumise juht Lech Wałęsa, kes on aastaid avalikult rõhutanud oma usulist veendumust. 82-aastane Wałęsa märkis tseremoonial, et tema jaoks on see teekonna lõpp, viidates oma aastakümnetepikkusele võitlusele demokraatia ja katoliku usu eest.

Monumendi kõrgus, mis hõlmab 15-meetrist kroonikujulist pjedestaali, ületab teisi Poola tuntud religioosseid ehitisi, sealhulgas Świebodzini Kristus Kuninga kuju. Ehkki Filipiinidel asub veelgi kõrgem neitsi Maarja skulptuur, on Konotopies asuv teos nüüdseks Euroopa mastaabis esikohal.

Kohalik mõju ja rahastus

Projekti taga seisavad Poola üks jõukamaid ettevõtjaid Roman Karkosik ja tema abikaasa Grażyna, kes elavad lähedalasuvas mõisas. Karkosik, kes on tuntud oma edukate investeeringutega Varssavi börsil, rahastas monumendi püstitamist tänutundest Jumala vastu. Karkosikite sõnul on kuju mõeldud kõigile inimestele, pakkudes ruumi sügavamateks mõtisklusteks.

Kohalikud võimud loodavad, et monument toob piirkonda turiste ja palverändureid, seda enam, et pjedestaali sisse on ehitatud vaateplatvorm. Kuigi Poola ühiskonnas on religiooni mõju viimastel aastatel, eriti noorema põlvkonna seas, vähenenud, on katoliku kirikul maapiirkondades ja vanema generatsiooni seas endiselt märkimisväärne kõlapind. Katoliku prelaat Wiesław Mering, kes üritusel osales, näeb monumendis olulist meeldetuletust kristluse ajaloost ja püsivusest.