Poola survestab EL-i lubama varjupaigataotluste peatamist piirikriiside ajal

Poola on juba poolteist aastat keeldunud varjupaigataotluste vastuvõtmisest Valgevene piiril ning soovib nüüd sellise võimaluse seadustamist kogu Euroopa Liidus. Brüssel on näitamas üles valmisolekut sarnaseks sammuks, et reageerida hübriidohule.

Poola valitsus nõuab Euroopa Liidult õigust peatada ajutiselt varjupaigataotluste menetlemine olukordades, kus riik seisab silmitsi organiseeritud massilise rändega. Varssavi on sarnast praktikat Valgevene piiril rakendanud juba märtsist 2023 alates, kui esialgu ajutise meetmena kavandatud keeld on nüüdseks kestnud 18 kuud.

Poola siseministeeriumi asekantsler Maciej Duszczyk on seisukohal, et Euroopa Liit on hakanud mõistma Poola lähenemise vajalikkust. Ta väljendas rahulolu selle üle, et Poola poolt juba pikalt propageeritud meetmed on muutumas Euroopa Liidu poliitiliseks peavooluks. Duszczyki sõnul on Brüssel muutnud oma suhtumist rändekriisidesse, eriti pärast sündmusi Hispaania enklaavis Ceutas, kuhu juulis tungis üle piiri ootamatult märkimisväärne hulk inimesi.

Uus Euroopa Liidu mehhanism

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas 16. septembril plaanist esitleda uut «Euroopa hädaolukorra lahendamise mehhanismi». See võimaldaks liikmesriikidel rakendada standardsete rändemenetluste puhul vajalikku paindlikkust, kui tegemist on kunstlikult tekitatud ja relvana kasutatava migratsiooniga. Täpsemad ettepanekud peaksid lauale jõudma 1. oktoobril toimuval Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel.

Poola võimude hinnangul on varjupaigaõiguse peatamine kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ehkki see seisukoht leiab teravat kriitikat. Poola ombudsman ja inimõiguste organisatsioonid hoiatavad, et selline samm võib õõnestada tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet, mis keelab inimeste saatmise tagasi riikidesse, kus neid ähvardab tagakiusamine. Duszczyk väidab siiski, et erandid jäävad kehtima lastele, rasedatele ja neile, keda Valgevene võimud otseselt taga kiusavad.

Hübriidsõja riskid piiril

Euroopa Liit on alates 2021. aastast süüdistanud Valgevene liidrit Aleksandr Lukašenko migrantide kasutamises hübriidrelvana. Sarnaseid mustreid on märgatud ka mujal Euroopa piiridel. Hispaania julgeolekujõudude andmetel oli juulikuine massiline piiriületus Ceutas operatsioon, milles osalesid Maroko luureagendid, mis tugevdas EL-i liikmesriikide soovi karmistada rändekontrolli mehhanisme.