Poola rõhus Patriot-rakettide andmed avalikuks, kaitsminister kinnitas tarned Ukrainale

Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz avalikustas esmaspäeval andmed kõigi Ukrainale alates 2022. aastast tehtud sõjaliste tarnete kohta, vastates opositsiooni süüdistustele, et Varssavi saatis Kiievile salaja Patriot-raketisüsteemi PAC-3 tõrjerakette. Minister kinnitas, et rakettide üleandmine toimus NATO peasekretäri ja USA Euroopa vägede juhtkonna palvel ning ei mõjuta Poola enda õhukaitset. 6. juuli öösel tabas Venemaa uus massiivselt Ukrainat, Kiievis hukkus vähemalt 15 inimest.

Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz tuli esmaspäeval välja laiaulatusliku esitlusega, milles avalikustas Varssavi sõjalise abi Ukrainale alates veebruarist 2022. Samm oli reaktsioon parempoolse opositsiooni väidetele, et valitsus andis Kiievile salaja üle Patriot-raketisüsteemide PAC-3 tõrjerakette, ilma parlamendi teadmata.

Palju raha, palju relvastust

Aastatel 2022-2023 edastas Poola Ukrainale relvastust kokku umbes 14,9 miljardi zloti ehk 3,9 miljardi dollari eest. Hulka kuulusid T-72, PT-91 ja Leopard 2A4 tankid, MiG-29 hävitajad, Mi-24 helikopterid, soomukid ning suur hulk suurtükiväe laskemoona. Alates 2024. aastast on abi maht kahanenud 1,55 miljardi zlotini (412 miljonit dollarit), peamiselt sellepärast, et Poola enda varud on ammendumas.

Kosiniak-Kamysz kinnitas, et Poola andis kevadel tõepoolest Ukrainale üle PAC-3 rakette. «Üleantud kogus moodustab vaid väikese osa meie võimekusest ning NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja hinnangul ei mõjuta see Poola õhukaitset,» ütles minister. Lisaks tõi ta välja, et tehing tagas Poolale eelisõiguse tulevaste PAC-3 tarnete järjekorras USA tehastes.

Otsus tehti tema sõnul NATO peasekretäri, USA Euroopa vägede juhtkonna (EUCOM) ja NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja palvel ning konsultatsioonide tulemusel teiste Patriot-süsteeme kasutavate riikidega.

Opositsioon: «Reetmine»

Kriisi tõstis laupäeval esile Sejmi asespiiker Krzysztof Bosak, kes väitis, et valitsus edastas märtsis «kallid ja defitsiitsed» tõrjerakette ilma parlamendi nõusolekuta. Bosak on üliparem koalitsiooni «Konfederatsioon, Vabadus ja Sõltumatus» kaasasutaja ja tuntud Ukraina-vastase sõjalise abi kriitik.

Endine kaitseminister Mariusz Błaszczak (Õigus ja Õiglus) nimetas olukorda potentsiaalseks skandaaliks ning küsis, kuidas saab valitsus relvastust välismaale saata olukorras, kus ta ise hoiatab Venemaa provokatsioonide eest. Europarlamentaarlane Patryk Jaki läks kaugemale, nimetades tarneid otse «reeturluseks».

Kosiniak-Kamysz vastas terava vastulöögiga: «Relvastuse üleandmise protsessi alustas Õigus ja Õigluse valitsus minister Błaszczakiga eesotsas.» Ta tuletas meelde, et 2025. aastal esitati Błaszczakile süüdistus salajas hoidmist nõudva sõjalise kaitseplaani avalikustamise eest. Minister andis sõjalisele vastuluurele korralduse uurida võimalikku infoleket.

Tuski hoiatus ja MiG-29 kauplemine

Peaminister Donald Tusk kutsus poliitikuid üles mitte kasutama Ukraina-teemat sisepoliitilise relvastusena. «Ei saa seada ohtu meie koostööd Ukrainaga tema kaitsel Venemaa agressiooni vastu,» ütles ta.

Välisminister Radosław Sikorski lisas irooniliselt: «Kunagi võistlesid PiS-i poliitikud, kes on rohkem pro-ukrainaalsem. Täna võistlevad nad ukrainavastaslikus retoorikas.»

Eraldi teemaks tõusis MiG-29 hävitajate saatus. Kosiniak-Kamyszil on 14 sellist lennukit, mis saavutavad lennuressursi piiri 2028. aastaks. Minister seadis tingimuse: MiGid Ukrainale vastutasuks Ukraina droonitehnoloogia jagamisega Poolale. «Solidaarsus tähendab kahepoolset liikumist,» selgitas ta. Läbirääkimised on tema sõnul jätkuvalt käimas, ehkki jõuti ummikusse.

Kiiev lõi 419 rünnakuvahendiga

Taust, mille vastu kogu vaidlus aset leiab, on karm. 6. juuli öösel tabas Venemaa Ukrainat massilise löögiga, Kiievisse tulistati 419 rünnakuvahendit, sealhulgas 23 Iskander-M ballistilist raketti ja kuus Tsirkon/Oniks tiibrakette. Ukraina õhuvägi hävitas 326 drooni ja 37 tiibraketti, kuid ühtegi ballistilist ega laevavastast raketti alla tuua ei suudetud.

Kiievis hukkus vähemalt 15 inimest, ligikaudu 60 sai vigastada, nende hulgas kaks last. Kiievi oblastis hukkus seitse inimest. Linnapea Vitaliy Klitschko teatas, et 27 haavatut, nende hulgas lapsed, viibib haiglates.

Ukraina õhuväe kommunikatsioonijuht Juri Ihnat selgitas otsesõnu: «Ballistiliste rakettide allatulistamiseks on vaja, millega neid alla tulistada. Meil on tõsine tõrjerakettide puudujääk.»

President Volodymyr Zelensky oli PAC-3 puudujääki maininud juba juuni alguses, osutades, et kuu jooksul saadavat kogust on kordades vähendatud, mitte rahapuudusel, vaid Lähis-Ida sõja tõttu. «PAC-3 ei suuda me praegu oma toodanguga asendada,» ütles ta toona.

Eelnev massiivne rünnak Ukraina pihta toimus 2. juulil, siis hukkus 31 inimest.