Poola rajab Gdańskisse uue LNG-terminali, et kindlustada piirkonna energiavarustus

Poola on alustanud Gdańskis uue veeldatud maagaasi (LNG) terminali ehitust, mis peaks 2028. aastaks lisama riigi energiataristule 6,1 miljardit kuupmeetrit läbilaskevõimet. Projekt on osa laiemast strateegiast, millega riik püüab vähendada ajaloolist sõltuvust Venemaa gaasist ja fossiilkütustest.

Gdańskis, Poola ranniku lähistel, on alanud uue veeldatud maagaasi (LNG) terminali ehitus. Kahe miili kaugusel kaldast kerkivad valged teraskonstruktsioonid tähistavad olulist sammu Euroopa energiajulgeoleku tugevdamisel. FSRU-tüüpi (ujuv terminali- ja regasifitseerimisseade) projekt, mis kannab sümboolset nime «Solidarity», on mõeldud nii Poola enda majanduse elavdamiseks kui ka muutmiseks maagaasi sõlmpunktiks Ida-Euroopa ja Balti riikide jaoks.

Energiajulgeolek kui prioriteet

Poola gaasiettevõtte Gaz-System projektijuhi Maciej Wawrzkowiczi ja ehitusjuhi Krzysztof Polatynski sõnul on ehitustööd keerukad. Enne põhitöödega alustamist pidid Poola mereväe miinijahtijad tühistama Teise maailmasõja aegsed lõhkekehad. Ilmastikuolud, sealhulgas talvised tormid ja jää, on samuti töötempot mõjutanud, kuid terminali valmimine on kõrge prioriteediga.

Praegune Poola LNG regasifitseerimise võimsus on 8,3 miljardit kuupmeetrit aastas. Kui «Solidarity» 2028. aasta alguses tööd alustab, lisandub sellele 6,1 miljardit kuupmeetrit. Juba praegu on planeeritud teine laev, mis peaks 2030. aastaks tõstma Poola koguvõimsuse üle 20 miljardi kuupmeetri aastas. See on kriitilise tähtsusega piirkonnale, mis oli varem täielikult sõltuv Venemaa gaasivoogudest.

Poola asevälisminister Marcin Bosacki rõhutab, et Euroopa Liidu liikmesus on olnud riigi majandusliku ühenduse oluline tegur.

Kivisöest loobumise väljakutsed

Vaatamata LNG-terminali arendustele püsib Poola energiasektoris suur sõltuvus kivisöest. Riigi vanades linnades, sealhulgas Gdańskis, on endiselt töös nõukogudeaegsed kivisöel töötavad elektrijaamad, mille korstnad paiskavad õhku heitgaase. Söetööstus annab endiselt tööd enam kui 80 000 inimesele, peamiselt Lõuna-Poolas Katowice ümbruses.

Kõrged energiakulud avaldavad survet ka ettevõtjatele. InPosti asutaja Rafał Brzoska on märkinud, et riigi konkurentsivõime on ohus, kui energiahinnad jäävad Euroopa keskmisest kõrgemaks. Praegune Donald Tusk valitsus on strateegias aastani 2040 seadnud eesmärgiks kliimaneutraalsuse poole liikumise. Lisaks LNG-le investeerib riik ka tuumaenergiasse, ehitades Läänemere rannikule tuumajaama.