Poola 22 linnas toimusid meeleavaldused ukrainlastevastase vägivalla vastu

Pühapäeval avaldasid Poola suuremates linnades meelt ukrainlaste vastu suunatud füüsilise ja verbaalse vägivalla kasvu tõttu. Aktivistid esitasid siseministeeriumile petitsiooni, milles nõutakse olukorra lahendamiseks resoluutseid meetmeid.

Pühapäeval, 9. augustil toimusid 22 Poola linnas meeleavaldused, et tõmmata tähelepanu viimastel nädalatel sagenenud rünnakutele Ukraina kodanike vastu. Ürituste organiseerijaks on kodanikuühendus Demokraatia Kaitse Komitee (KOD), kes soovib reageerida avalikule agressioonile, mille sihtmärgiks on saanud inimesed nende rahvuse, keele või välimuse tõttu.

Demonstratsioonid leidsid aset paljudes suurtes keskustes, sealhulgas Varssavis, Krakówis, Gdańskis, Poznańis ja Wrocławis. Juba 7. augustil esitasid korraldajad siseministeeriumile petitsiooni, millele on kogutud 11 000 allkirja. Dokumendis kutsutakse ametivõime üles sekkuma ja võtma kasutusele meetmed, et kaitsta riigis viibivaid ukrainlasi edasise vägivalla eest.

Vägivallajuhtumite jada

Viimastel nädalatel on Poolas registreeritud mitmeid ärevaid vahejuhtumeid. Wrocławis langes rünnaku ohvriks Ukraina paar, keda peksti nende väitel nende aktsendi tõttu. Gdańskis ründas mees juhuslikku möödujat, nimetades teda solvavalt «banderalaseks», ning ründas seejärel ka vahele astunud kohalikke elanikke.

Sarnane intsident leidis aset Poznańis, kus kolm meest sõimasid ukrainlast. Konflikti sekkus 60-aastane kohalik mees, kes soovis ohvrit kaitsta, kuid sai selle eest peksmist. Need sündmused on tekitanud ühiskonnas laialdast pahameelt ja küsimusi turvalisuse tagamise osas.

Poliitiline taust

Ühiskondlikud pinged on süvenenud olukorras, kus Poola ja Ukraina vahel on viimase kuu jooksul tekkinud diplomaatilised erimeelsused ajalooliste tegelaste ja UPA pärandi tõlgendamise osas. Samas on viimased avaliku arvamuse küsitlused näidanud, et skeptilisus Ukraina põgenike vastuvõtmise osas on kasvanud ning vastased moodustavad nüüd enamuse.

Rahvusvahelised vaatlejad on olukorra tõsidust märkinud, rõhutades vajadust tasakaaluka juhtimise järele. Paljud poliitilised analüütikud peavad endist Euroopa Ülemkogu eesistujat Donald Tusk võtmetegelaseks, kes suudab pingestunud õhkkonnas ratsionaalset joont hoida.