Pool aastat sõda Iraanis: USA on sattunud keerulisse ummikseisu

28. veebruaril 2026 alanud rünnakud Iraani vastu on muutunud pikaleveninud konfliktiks, mis on märgatavalt vähendanud USA valitsuse toetust ja kurnanud sõjalisi ressursse. President Donald Trump on majandusliku surve kampaania juurde naasnud, kuna senine sõjaline strateegia ei ole Teherani sundinud järeleandmistele.

28. augustil 2026 täitub täpselt pool aastat päevast, mil USA ja Iisrael alustasid rünnakuid Iraani vastu. See sõjaline operatsioon, mida USA president Donald Trump nimetas algselt väikeseks ettevõtmiseks, on takerdunud sügavalt ebapopulaarsesse ummikseisu. Sõja algusest, 28. veebruarist, on seatud eesmärgid jäänud suuresti täitmata ning Teherani valitsus jätkab vaatamata ränkadele õhurünnakutele vastupanu.

Sõjaline kurnatus ja ressursid

USA vägede Lähis-Ida ülem admiral Brad Cooper andis maikuus Kongressile ülevaate, mille kohaselt on USA hävitanud 161 Iraani mereväe alust ja 82 protsenti riigi õhutõrjesüsteemidest. Hoolimata nendest kaotustest suudab Iraan jätkuvalt korraldada vasturünnakuid ja häirida laevaliiklust Hormuzi väinas. Konflikti jooksul on USA kaotanud 42 lennukit, 18 sõjaväelast on hukkunud ja üle 750 saanud haavata.

Sõjategevus on tekitanud USA laskemoonavarudele tõsise koormuse. Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse hinnangul oli USA juuliks ära kasutanud ligikaudu 65 protsenti oma Patrioti õhutõrjerakettidest ning THAAD-rakettide varud on vähenenud vähemalt 38 protsenti. USA välisminister Marco Rubio on liitlastele kinnitanud, et Washington ei kavatse esialgu uusi rünnakuid alustada, suunates fookuse pigem majanduslikule survele.

Poliitilised ja majanduslikud mõjud

Sõda on õõnestanud Donald Trump populaarsust, mis on küsitluste andmetel langenud 40 protsendilt 33 protsendile. Valijate pahameel, mida toidab bensiinihinna tõus, tekitab Vabariiklikule parteile enne novembri vahevalimisi märkimisväärse poliitilise riski. Konflikti toetab praegu vaid 31 protsenti ameeriklastest.

Rahvusvaheline Valuutafond on kärpinud maailmamajanduse kasvuprognoosi 3,0 protsendini, viidates pingetele energiaturgudel. Iraani enda majanduses on olukord veelgi kriitilisem: toiduainete inflatsioon ulatus juulis 128 protsendini. Vaatamata Marco Rubio avaldustele ja pikaajalisele survele pole Teheran loobunud uraani rikastamise ambitsioonidest ega võimaldanud ÜRO inspektoritel tuumarajatistele naasta.