Politsei tõstab mobiilsete kiiruskaamerate trahvikünnist 6 km/h peale

Alates 1. juulist 2026 saadab politsei mobiilse kiiruskaameraga fikseeritud rikkumise eest trahviteate alles siis, kui kiirust ületatakse vähemalt 6 km/h, seni kehtis piiriks 3 km/h. Muudatus puudutab üle Eesti kaheksat PPA hallatavat mobiilset kiiruskaamerat. Selle tulemusel peaks aastas saadetavate trahviteadete arv vähenema.

Politsei- ja Piirivalveamet tõstab 1. juulist mobiilsete kiiruskaamerate trahvikünnist: edaspidi reageerib politsei kiiruseületamisele alates 6 km/h, mitte enam 3 km/h nagu varasemalt.

PPA liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss selgitas, et muudatus on suunatud just nende rikkumiste vastu, mis näitavad pigem hetkelist hooletust kui teadlikku kiiruseületamist. «Otsustasime viia mobiilsete kiiruskaamerate sekkumiskünnist kõrgemale, et vähendada nende trahviteadete osakaalu, mis võivad olla seotud hetkelise hooletusega,» ütles Kirss.

Pooled rikkumised olid väikseimas kategoorias

Praegu on ligikaudu pooled kaameratega fikseeritud rikkumised kõige väiksemas kategoorias, 3 km/h kuni 6 km/h vahel. Need viitavad ameti hinnangul rohkem juhi eksimusele kui tahtlikule üleastumisele.

Kirss rõhutas samas, et kiiruse järgimine jääb iga autojuhi isiklikuks vastutuseks. «Kiiruseületamine on üks peamisi põhjus, miks õnnetused juhtuvad. Samuti mõjutab sõidukiirus otseselt õnnetusse sattunud inimeste vigastuste raskust,» lausus ta. Politsei järelevalve fookus suunatakse edaspidi eelkõige suurele kiirusele, joobes juhtimisele ja kõrvalistele tegevustele roolis.

Kaheksa kaamerat üle Eesti

Muudatus puudutab ainult PPA kaheksat mobiilset kiiruskaamerat. Statsionaarsed kaamerad ja automaatsed kiirusmõõtmissüsteemid jäävad seniste reeglitega tööle.

Politsei saadab automaatse järelevalvega fikseeritud kiiruseületamiste eest aastas keskmiselt 300 000 trahviteadet, millest umbes kaks kolmandikku tuleb mobiilsete kiiruskaamerate kaudu. Uue künnise rakendamisel peaks saadetavate teadete arv Kirssi sõnul langema.

Väiksemate eksimuste puhul tahab politsei rohkem rakendada mittekaristavat lähenemist. «Tahame rohkem rakendada mittekaristuslikku sekkumist ning kujundada inimeste positiivset liikluskäitumist läbi teiste meetodite,» lisas Kirss.