Politsei: radikaliseerumise tunnused ilmnevad juba 12-13-aastastel

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri radikaliseerumise ennetamise grupi juht Pärtel Preinvalts ütleb, et radikaliseerumise märgid ilmnevad üha nooremal east. Justiitsministeerium otsib samal ajal teenusepakkujat äärmuslike vaadetega noortele.

Radikaliseerumise tunnused ilmnevad Eestis üha nooremal east ning juba 12-13-aastastel. Seda ütles politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri radikaliseerumise ennetamise grupi juht Pärtel Preinvalts.

Preinvalts märkis, et sama suundumust näeb ka paljudes lääneriikides, muu hulgas USAs. «Vanuse piir liigub noorte arengu mõttes järjest allapoole. Varasemast 15-16-aastasest on tänaseks saanud 12-13-aastane või veelgi noorem,» rääkis ta. Noored otsivad grupikuuluvust ja identiteeti.

Alaealiste kuritegevuse muutus

Preinvalts tõi välja, et alaealiste kuritegevuses on viimase kolme aasta jooksul näha mõõdukat kasvu. Isikuvastaste kuritegude osakaal on oluliselt kerkinud. 2016. aastal moodustasid need 27,5 protsenti, 2022. aastal juba 48,8 protsenti ning möödunud aastal 44,7 protsenti.

Sisuliselt tähendab see, et poevargusi ja vandalismi on varasemaga võrreldes vähem, vägivallaga seotud juhtumeid aga oluliselt rohkem. «Kuigi üldarvud võivad langeda, suureneb nende kuritegude osakaal, mille mõju kannatanutele ja kogukonnale on oluliselt suurem,» ütles Preinvalts.

Kuidas noored rühmadesse sattuvad

Noortel tekib ühtekuuluvustunne sageli ühiste tegevuste kaudu, mis esmapilgul radikaliseerumisega seotud ei paista. Paljud rühmaga liitujad ei pruugi aru saada, kuhu nad on sattunud, enne kui täiskasvanu seda selgitab.

«Kahjuks on läbivaks motiiviks nii-öelda isamaalisus, mis üsna kiiresti muutub vihkamiseks,» nentis Preinvalts. Tema sõnul toimub patriotismi ja kodumaa-armastuse varjus tegelikkuses tihti vähemusrühmade vaenamine ja konflikti otsimine nii meedias kui avalikus ruumis. «Kõik algab veebist, ja üsna pea liigub see näiteks kleepsude ja propagandamaterjalide levitamisena avalikku ruumi.»

Preinvalts rõhutas, et demokraatia soosib kodanikuaktivismi sõltumata east. Radikaalne maailmapilt on noore arengus tema sõnul sageli üks etapp. «Paljud kasvavad sellest välja ega kujuta mingit ohtu.»

Millal muutub see probleemiks

Radikaliseerumine muutub probleemiks siis, kui sellega käib kaasas vägivalla ülistamine või selle kasutamine. Preinvalts ütles, et ideoloogiline mõjutamine on noortele kunagi varem nii kättesaadav olnud.

Sisu jõuab noorteni sageli algoritmide kaudu. Mõnikord satub noor juhuslikult materjali tarbijaks, mis tasapisi normaliseerib õigusrikkuvat käitumist. Preinvalts lisas, et riik ei saa ega tahagi sekkuda inimeste veendumustesse, kuid tema ülesanne on tagada elanike turvalisus.

Justiitsministeeriumi väikehange

Justiitsministeeriumil on käimas projekt, mille eesmärk on ennetada noorte korduvkuritegevust. Sihtrühmaks on 14-29-aastased õigusrikkumistega noored, kelle abistamine peaks aitama neil õppesse ja tööturule naasta.

Ministeerium kuulutas välja väikehanke, mille eeldatav maksumus on 40 000 eurot. Teenuse sihtrühm on 14-29-aastased noored, kelle õigusrikkumised on seotud äärmuslike vaadete või nende vastu huvi tundmisega. Teenuse osutajal peab olema vähemalt kaheaastane töökogemus noortega või riskikäitumisega noortega töötamisel ning teadmised radikaliseerumise kujunemisest ja äärmuslike ideoloogiate levikust internetis.