Politsei: pikendatud viibimiskeeld on vähendanud vägivalla kordumist Eestis

Alates 17. aprillist 2026 kehtiv 72-tunnine viibimiskeeld on politsei hinnangul aidanud ohjeldada lähisuhtevägivalla kordumist. Samal ajal osutavad naiste tugikeskused, et üha suurenevaks väljakutseks on kontrolliva iseloomuga vaimne vägivald, mille tuvastamine ja tõendamine on keeruline.

Politsei- ja Piirivalveamet on alates 17. aprillist 2026 rakendanud uut regulatsiooni, mis võimaldab lähisuhtevägivalla juhtumite puhul kehtestada kuni 72-tunnise viibimiskeelu. Ameti peadirektori asetäitja Kristi Mäe kinnitusel on pikaajalisem meede end õigustanud, kuna vähendab märgatavalt vägivalla kordumist võrreldes varasema 12-tunnise piiranguga.

Selle perioodi jooksul on politsei rakendanud viibimiskeeldu 142 juhtumil. Viiendikus neist on määratud maksimaalne 72-tunnine keeld ning 25 protsendil juhtudest on kehtestatud 48-tunnine piirang.

Konkreetsed näited rakendamisel

Augustis Lõuna-Eestis sekkus politsei olukorda, kus mees muutus verbaalselt ja füüsiliselt agressiivseks pärast äratamist. Kuna sündmuskohal viibis kolm väikest last, rakendati mehele 72-tunnine viibimiskeeld, mis võimaldas kolm päeva hiljem piirkonnapolitseiniku vahendusel jõuda vajalike tugiteenusteni.

Sarnane lahendus rakendus maikuus Tallinnas, kus mees oli naise kodust välja visanud pärast tüli naise vaba aja veetmise üle. Füüsilise vägivallaga päädinud intsident sai 72-tunnise piirangu, mis andis naisele võimaluse ohutult koju naasta.

Vaimne vägivald ja tugikeskuste mured

Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld märgib, et kuigi viibimiskeeld on toetav meede, on kriisi sattunud ohvritel raske hinnata uue regulatsiooni täpset mõju. Orupõld juhib tähelepanu, et teravamaks probleemiks on muutunud kontrolliv vaimne terror. Selliste juhtumite puhul politseid sageli ei kaasata, kuna puuduvad otsesed füüsilised tõendid.

Lisaks takistab menetlust ohvrite keeldumine ütluste andmisest. Pille Tsopp-Pagan, kes juhib MTÜ Naiste tugi- ja teabekeskust, tõdes, et Tartu- ja Põlvamaal pole nad otsest nõudluse kasvu või kahanemist uue regulatsiooni tõttu märganud. Tugikeskuse statistika kohaselt vajas eelmisel aastal 300 pöördunud naisest lühemat või pikemat majutust 26 inimest, ja see arv on püsinud stabiilsena.

Rikkumiste menetlemine tulevikus

Kristi Mäe sõnul on politseil hetkel vähe andmeid viibimiskeelu rikkumiste kohta, kuid kavandab põhjalikumat analüüsi. Kriminaalmenetluse raames puudub viibimiskeelu rikkumiseks eraldi regulatsioon, kuid politsei võib vajadusel kasutada vahetut sundi või määrata sunniraha kuni 9600 eurot.

Politsei eesmärk on edaspidi protsesse tehnoloogiliselt kiirendada. Ametis on kestev protsess ka personalile suunatud koolituste osas, et lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamist veelgi efektiivsemaks muuta.