Politsei päringud eestlaste terviseandmetele kasvasid kahe aastaga 16-kordselt

Politseiuurijad on tänavu taotlenud TEHIK-u kaudu inimeste terviseandmeid üle 16 korra rohkem kui paar aastat tagasi. Lisaks on politseil x-tee kaudu otsepääs tervisekassa andmekogusse ja retseptikeskusse. Andmete kasv tekitab küsimusi privaatsuse ja järelevalve kohta.

Eesti politseiuurijate päringud inimeste terviseandmete kohta on plahvatuslikult kasvanud — tänavu on tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) kaudu esitatud andmetaotlusi üle 16 korra rohkem kui paar aastat tagasi. Lisaks on politseil x-tee kaudu otsepääs nii tervisekassa andmekogule kui ka retseptikeskusele.

Kasv tekitab tõsiseid küsimusi isikuandmete kaitse ning riikliku järelevalve ulatuse üle. Terviseandmed kuuluvad kõige tundlikumate isikuandmete hulka — need kajastavad inimeste diagnoose, ravimikasutust ja tervislikku seisundit, mistõttu on nende kättesaadavus õiguskaitseasutustele eriti delikaatne teema.

Eesti digiriigi üks tugevusi on olnud senini isikuandmete kaitse ja läbipaistvus: igaüks saab ise kontrollida, kes tema andmetele on ligi pääsenud. Kuid järsu kasvu taustal tõstatub küsimus, kas olemasolevad kaitsemehhanismid ja järelevalve on piisavad, et tagada andmepäringute põhjendatus ja proportsionaalsus.

Andmepäringute kasv võib olla seotud nii politsei töökorralduse muutuste, uute digitaalsete uurimisvõimaluste kasutuselevõtu kui ka üldise kriminaalmenetluste mahu suurenemisega. Olenemata põhjustest nõuab selline hüppeline kasv selgitust ning aruandlust nii Andmekaitse Inspektsiooni, Riigikogu kui ka avalikkuse ees.