Politsei on korraga piiril, ekraanil ja ohvri teate otsas: mida oktoobri uudised koormusest ütlevad

Oktoobri kahe esimese nädala politseiuudised paistavad hajusana: Sudaani migrandid Nõmmel, Märjamaa tulistamine, petuskeemid, peidikutes müüdav narkootikum ja koolikiusamine. Neid seob see, et politsei töö sõltub üha enam asjadest, mida ta ei näe: piiriületajatest metsas, rahast, mis liigub ekraanil, ja kannatanutest, kes ei ole veel teatanud. Nähtava ja kiire juhtumi lahendab politsei tunniga, peidetud ja aeglase puhul on tulemus ebakindlam. Kaks küsimust jäävad lahtiseks: kui kaua piiripinge kestab ja kuidas kasvav koormus teenust muudab.

Kui lugeda läbi kahe oktoobrinädala politseiuudised, tundub neist esmalt koosnevat juhuslik loetelu. Pühapäeval, 11. oktoobril tabas politsei Nõmmel kümme ebaseaduslikult riigis viibinud Sudaani kodanikku. Reedel, 16. oktoobril tulistati Märjamaa vallas surnuks 72-aastane mees ja raskelt haavata sai 70-aastane naine. Samal päeval jäid Tallinna ja Viimsi elanikud petturite tõttu ilma kümnetest tuhandetest eurodest. Rakveres pidas politsei septembris kinni kaks narkokulleriks hakanud noormeest, oktoobris aga alustas kriminaalmenetlust Rakvere reaalkooli peksmisjuhtumi tõttu.

Need juhtumid ei ole omavahel seotud, kuid neis on sama muster. Politsei jõuab sinna, kuhu ta näeb, kiiresti ja tulemuslikult. Üha suurem osa tööst on aga selline, mida ta ise ei näe. See töö sõltub piiriületajatest metsas, rahast, mis liigub ekraanil, ja ohvritest, kes ei ole veel teatanud. Seda mustrit tasub vaadata, sest see näitab, kus politsei tegelikult pingul on.

Mis juhtus ja kus politsei oli kiire

Märjamaa juhtum on kõige raskem, aga politsei töö seisukohast kõige selgem. Relvastatud rünnaku järel pidas politsei 73-aastase kahtlusaluse kinni umbes tunni aja pärast Jüris. Nõmmel toimus tabamine pühapäeva õhtul: kümnest Sudaani kodanikust vajas üks politsei eest põgenedes saadud vigastuse tõttu meedikute abi, ülejäänud viidi kinnipidamiskeskusesse. Sama kiirelt tegutses politsei Kadriorus, kui NATO peasekretäri Mark Rutte visiidi eel sõitis presidendi kantselei juurde Ladaga mees, kes soovis üle anda dokumente. Kohale kutsuti demineerijad ja sõidukist ei leitud ohtlikke esemeid.

Neis juhtudes on politsei ülesanne ette antud: on sündmuskoht, on kahtlusalune või ohuallikas ja on aeg, mille jooksul tuleb reageerida. Kaks ülejäänud rindel on olukord teine.

Piir: ebanormaalne koormus

Politsei- ja Piirivalveamet on alates 21. juulist tabanud 352 ebaseaduslikult Eestisse sisenenud inimest. Seda on ligikaudu 29 inimest nädalas, kui jagada number 13. oktoobrini kulunud kaheteistkümne nädalaga. PPA esindaja nimetas koormust ebanormaalselt suureks ja ütles, et see sunnib ameteid oma tööd ümber korraldama. Täpsemalt pole öeldud, mida ümberkorraldamine endaga kaasa toob.

Tagajärjed on näha igapäevastes sõnumites. Politseikoer Ärtu leidis oktoobri esimestel päevadel Tallinna, Allika ja Maidla ümbrusest 19 ebaseaduslikult riiki saabunud inimest. Samal ajal aitas ta metsast välja kaks eksinud seenelist. Politsei sõnul on koera panus otsingutel olnud kriitilise tähtsusega. Politsei ööpäevaülevaadetes on piiril sisenemise tõkestamine dokumentide puudumise tõttu muutunud tavaliseks reaks.

Siit saab teha kaks järeldust. Esiteks ei lõpe ebaseaduslik sisenemine piiriga: inimesi tabatakse hiljem Nõmmel ja Harjumaa metsades, nii et koormus liigub sisemaale. Teiseks kasutab politsei sama vähest ressurssi, nii koeri kui ka patrulle, mitmeks eesmärgiks. Seeneliste otsimine ja migrantide leidmine on sama tööaeg.

Ekraan: kuritegevus, mida ei näe

Teine rinne on digitaalne. Ühe politsei nädalavahetuse kokkuvõtte järgi registreeriti 245 kuritegu, ööpäevaülevaade 22. oktoobril loendas 88 kuritegu, nende hulgas kümneid internetikelmusi. Mõlemas ülevaates on petuskeemid esiplaanil.

16. oktoobril registreeris politsei kaks skeemi, mille ohvrid elasid Tallinnas ja Viimsis. Petturid esinesid eri asutuste esindajatena ja tühjendasid pangakontosid kaugjuhtimisprogrammide kaudu. Kaotus oli kümneid tuhandeid eurosid. Ohver ei kaota raha tänaval, vaid oma elutoas ja oma telefoniga, nii et politsei ei jõua sinna enne, kui kuritegu on tehtud.

Sama loogika kehtib narkoturul. Narkokuritegevus on liikunud tänavalt digikanalitesse: tehingud tehakse internetis ja kaup jäetakse linnaruumi peidikusse. Rakveres tabatud kaks noormeest töötasid selles skeemis kulleritena. Kuller on ahelas kõige nähtavam ja kõige kergemini asendatav lüli, ning tema tabamine ei näita, kui kaugele ülejäänud skeemi lahtiharutamine jõuab.

Ekraani taga liigub ka suur raha. Kohtu all on 47-aastane Valgevene kodanik, keda süüdistatakse grupilises rahapesus: ta vahendas Eestis 861 000 eurot sularahas ja krüptovaluutas. Mees vahistati 13. juunil ja kohus on hiljuti tema vahi all pidamist pikendanud. Selline juhtum kestab kuid enne, kui kohus saab sellele läheneda, ning see on teistsugune ajaskaala kui Märjamaa tunnipikkune tagaajamine.

Ohvri teade kui politsei tööriist

Kolmas muster on kõige vähem märgatav. Paljud juhtumid jõuavad politseisse alles siis, kui keegi teatab, ja ilma teateta ei ole menetlust.

Tallinna noored naised on sotsiaalmeedias hoiatanud noormehe eest, keda nad kutsuvad „bussipoisiks“ ja kes on nende sõnul aastaid ahistanud. Politsei kutsub kõiki kannatanuid juhtumitest ametlikult teatama, sest ainult nii on võimalik koguda tõendeid ja alustada menetlust. Sotsiaalmeedia hoiatus kaitseb teisi naisi, kuid ei ole tõend. Politsei vaatenurgast on sotsiaalmeedia postitus vihje, mitte kuriteoteade.

Sama kehtib koolis. Võru vallavolikogu liige Tiiu Ritari tõi päevavalgele aastaid tagasi toimunud ränga koolivägivalla juhtumi, mis näitab tema sõnul süsteemset suutmatust kiusamist peatada. Rakvere reaalkoolis on politsei alustanud kriminaalmenetlust hiljutise peksmisjuhtumi tõttu. Kaks lugu on erineva ajaga, kuid neis on sama probleem: politsei ja kool saavad tegutseda alles siis, kui juhtum on nähtavaks muutunud.

Seadus ja järelevalve: politsei saab uusi vahendeid

Mõnes valdkonnas on politsei saamas uusi võimalusi. Märtsist saavad politseinikud õiguse nõuetele mittevastavad elektritõukerattad kohapeal jäädavalt konfiskeerida. Sellest ajast muutub 10-15-aastaste noorte jaoks tõukerattaga sõitmisel jalgratta juhiloa omamine kohustuslikuks. See on harva politseile antud otsene sanktsioonivahend: varem sai ta rikkujat hoiatada või trahvida, nüüd võib ta seadmest ilma jätta.

Liikluses valib politsei teise tee. Ta tihendab järelevalvet 20 ohtlikuks tunnistatud maanteelõigul, kus autojuhid eiravad hoiatussiltidele vaatamata kiiruspiiranguid. Transpordiamet ja politsei rõhutavad, et järelevalve on vajalik kuni kavandatud teeremonditööde tegemiseni. See on ausalt öeldud ajutine lahendus: politsei kompenseerib taristuprobleemi kohaloleku ja trahviga.

Auvere: kui uurimine ei vii tulemuseni

Selle mustri kõige kõnekam näide tuli 23. oktoobril. Riigiprokuratuur lõpetas Auvere elektrijaama korstnat tänavu märtsis tabanud drooni juhtumi kriminaalmenetluse, sest drooni päritolu ja täpseid asjaolusid ei õnnestunud tuvastada. Ametkondade kinnitusel puuduvad tõendid tahtlikust rünnakust Eesti suunal.

See on ausalt öeldud kokkuvõte: uurijad ei leidnud midagi. Kuid just selle tõttu on juhtum oluline. Julgeolekuprobleemi puhul tahab avalikkus teada, kes ja miks, aga selle teadmiseni jõudmine sõltub tõenditest, mida lennuki- või droonijälgedest ei pruugi kunagi saada. Kui Kadriorus lahendati kahtlane sõiduk mõne tunniga, siis Auveres kulus seitse kuud ja vastust ei tulnud.

Mida see tähendab inimestele Eestis

Esiteks ei vasta politsei nähtavus enam töö tegelikule koormusele. Inimese kogemus politseist on endiselt patrullauto ja kiire reageerimine, kuid risk on kolinud ekraanile. Petuskeemi ohver ei saa abi kutsuda ega tee olukorras enam midagi parandada: raha on juba läinud.

Teiseks lasub järjest suurem vastutus kodanikul. Politsei palub ahistamisest, petust ja koolivägivallast teatada, sest ilma teateta ei ole tõendeid. Seda tuleb võtta sõna-sõnalt: teade on menetluse eeltingimus.

Kolmandaks on koormuse jaotus ebaselge. Kui piiril ja metsades on ametid sunnitud tööd ümber korraldama, tekib küsimus, mis ülejäänud tööst taha jääb. Avalikud andmed seda ei näita.

Mis on lahtine ja mida jälgida

Mitu küsimust jääb vastuseta. Märjamaa tulistamise asjaolud ja põhjused ei ole avalikud ning kahtlustuse sisu selgub menetluse käigus. Pole teada, kuidas täpselt PPA oma tööd ümber korraldab ja kui kaua praegune piirisurve kestab. Samuti ei ole selge, kas „bussipoisi“ kohta on politseile ametlikke avaldusi laekunud ja kas Rakvere reaalkooli menetlus jõuab süüdistuseni. Valgevenelase rahapesukaasus on kohtus ja tema vahi all pidamist on pikendatud, kuid otsust pole.

Jälgida tasub kolme asja:

1. PPA järgmisi andmeid piiril. Kui 352 tabatu number kasvab, muutub „ümberkorraldamine“ konkreetseks.
2. Märtsi, kui tõukerattaseadus jõustub. Siis selgub, kas politsei kasutab konfiskeerimisõigust ja kui palju see tema aega võtab.
3. Ohtlike teelõikude järelevalve tulemusi. Kui kiiruseületajaid jääb vähemaks, on järelevalve töötanud. Kui mitte, on põhjus teeremonditöödes, mitte politseis.

Oktoobri uudised annavad ühe selge tähelepaneku: politsei tugevus on sündmuse kiires lahendamises, tema nõrkus aga selles, mis toimub enne teadet ja pärast tabamist. Sinna jäävad piir, ekraan ja uurimine, mis ei vii tulemuseni.