Politsei kaalub kiiruskaamerate trahvikünnise tõstmist kolmelt kuuele km/h

Eesti politsei kaalub kiiruskaamerate sekkumiskünnise tõstmist kolmelt kuuele kilomeetrile tunnis, mis tähendaks autojuhtidele suuremat eksimisruumi. Muudatus mõjutaks märkimisväärselt trahvide arvu, kuna praegu moodustavad väikesed, kuni kolme km/h suurused kiiruseületused ligi poole kõigist trahvidest. Politsei peaks otsusele jõudma lähinädalatel.

Eesti Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kaalub kiiruskaamerate sekkumiskünnise tõstmist seniselt kolmelt kilomeetrilt tunnis kuuele kilomeetrile tunnis. Muudatus annaks autojuhtidele suurema eksimisruumi, kuid mõjutaks oluliselt ka trahvide koguarvu.

Mida muudatus tähendaks

Praegu rakendatakse kiiruseületustrahv alates hetkest, kui sõidukiirus ületab lubatud piirkiirust rohkem kui kolm kilomeetrit tunnis. Seadmele on lisaks arvestatud ka mõõtmisviga neli kilomeetrit tunnis. Nii saab näiteks 90 km/h piirkiirusega teel trahvi praegu alates kiirusest 97 km/h. Kui künnis tõuseks kuuele km/h-le, nihkuks see piir sajale kilomeetrile tunnis.

PPA peadirektori asetäitja Kristi Mäe selgitas, et ameti fookus on suunatud suurema riskiga rikkujatele. «Oleme fokuseerinud ennast nendele rikkujatele, kes kiirust rohkem ületavad. Meie eesmärk on liiklust hoida ohutuna ja trahvi saaksid siis need, kes ületavad rohkem,» ütles Mäe.

Pooled trahvid väikestest rikkumistest

Politsei andmetel jääb praegu umbes 50 protsenti kõigist kiiruseületustest vahemikku kaks kuni kolm kilomeetrit tunnis. See tähendab, et sekkumiskünnise tõstmine vähendaks trahvide hulka märkimisväärselt.

Tallinna Tehnikaülikooli transpordi vanemteadur Dago Antov hindab muudatuse mõju keskmisele sõidukiirusele tagasihoidlikuks. «Tavaliselt hinnatakse seda nii, et kümne kilomeetri võrra piirkiiruse tõstmine toob kaasa keskmise kogukiiruse tõusu kuskil kolm-neli kilomeetrit. Sellest lähtuvalt ma julgeks arvata, et lävendi tõstmine kolm kilomeetrit toob kaasa võib-olla ühe või kahe kilomeetrise keskmise kiiruse tõusu, mis tegelikult ilmselt väga hull asi ei ole,» selgitas Antov.

Riigikogu liige toetab ideed

Riigikogu liige Valdo Randpere (Reformierakond) peab muudatust mõistlikuks, viidates statistikale väikeste rikkumiste suurele osakaalule. «Kui tõesti see vahemik kolmest kuueni annab sulle poole trahvidest, siis ma arvan, et see on natukene liiast. Võib-olla ei peaks nii hulgaliselt trahve välja kirjutama, see ei ole otseselt enam liikluse ohutuse küsimus, see on trahvide väljakirjutamise eesmärk,» sõnas Randpere.

Randpere rõhutas, et liikluskultuuri parandamisel ei peaks trahvid olema peamine vahend ning inimeste teadlikkuse kasvatamine on sama oluline.

Seos riigikogu otsusega

Politsei pakkus sekkumiskünnise tõstmise idee algselt välja alternatiivina riigikogu plaanile kohustada kiiruskaamerate ette paigaldama hoiatusmärke. Kuigi riigikogu võttis hoiatusmärkide nõude käesoleval nädalal vastu, ei loobunud politsei oma ettepanekust. Mäe sõnul on amet viimase aasta jooksul võtnud kasutusele ka pehmemaid meetmeid, rahunemispeatused, vestlused juhtidega ja proaktiivne ennetustöö, ning kavatseb nendega jätkata.

Politsei analüüsib plaani praegu edasi ning peaks lõpliku otsuse tegema lähinädalatel.