Politsei- ja Piirivalveamet peatab ajutiselt abipolitseinike värbamise

Politsei- ja Piirivalveamet peatab ajutiselt abipolitseinike värbamise

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on otsustanud peatada uute abipolitseinike värbamise, kuni jõustuvad seadusemuudatused, mis täpsustavad kandidaatide taustakontrolli nõudeid. Pausi ajal valmistutakse uue seaduse rakendamiseks ja seniste vabatahtlike ümberõppeks.

Eesti

Politsei- ja Piirivalveamet on peatanud uute abipolitseinike värbamise, oodates Riigikogus menetluses oleva abipolitseiniku seaduse eelnõu vastuvõtmist. Värbamispaus on vajalik õigusliku selguse loomiseks, kuna praeguses seadusandluses puuduvad piisavalt täpsed alused kandidaatide taustakontrolli läbiviimiseks.

Roger Kumm, PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht, selgitas, et siseministeeriumi ja politsei hinnangul on kehtiva abipolitseiniku seaduse sätted nõuetele vastavuse kontrollimiseks liialt üldsõnalised. „Praegune seadus kohustab PPA-d kontrollima kandidaadi vastavust nõuetele, kuid õigusnormid, mis võimaldavad seda kontrolli läbi viia, on puudulikud,“ ütles Kumm.

Uus seadus muudab väljaõpet

Menetluses olev eelnõu ei lahenda üksnes taustakontrolli küsimusi, vaid laiendab ka abipolitseinike ülesandeid ning kaasamise võimalusi. Ühtlasi näeb uus regulatsioon ette põhjalikumat väljaõpet, mis tähendab suurele osale praegustest vabatahtlikest vajaduse läbida ümberõpe. PPA kavatseb värbamispausi ajal tehtavat pausi ära kasutada uute standarditega kohanemiseks.

„Abipolitseinike värbamise peatamine oli raske otsus, sest iga vabatahtlik on politsei jaoks kulla hinnaga. Kuna aga uue seaduse eelnõu annab väga selge lahenduse puudujääkidele, siis on kindlasti õige need seadusemuudatused ära oodata,“ lisas Kumm.

Eestis panustab hetkel politseitöösse üle 1200 abipolitseiniku, kes tegid 2024. aastal kokku üle 170 000 töötunni. PPA eesmärk on kasvatada abipolitseinike arvu 1500-ni aastaks 2029. Käesoleva aasta jooksul on amet värvanud 188 uut vabatahtlikku, mullu oli see arv 302.

Ava rakenduses →