Politoloog Tõnis Saarts: Eesti on jäänud oma eduloo lõksu

Eesti riik ja ühiskond on muutunud oma varasema edu pantvangiks, olles kaotanud võime uute globaalsete väljakutsetega kohaneda, leiab politoloog Tõnis Saarts. Analüüsi kohaselt vajab riik kannapööret nii julgeoleku-, majandus- kui ka tehnoloogiaküsimustes.

Eesti on 35 aastat pärast iseseisvuse taastamist sattunud olukorda, kus riigi varasem edukas arengumudel pärsib uuenemist, leiab politoloog Tõnis Saarts. Tema hinnangul on Eesti elanikkond ja poliitiline eliit liigselt kinni jäänud 1990. aastate ja 2000. aastate alguse lahendustesse, samas kui maailm on fundamentaalselt muutunud.

Eesti julgeolekupoliitika on pidanud tegema keerulise nihke pehmelt julgeolekult nn kõva julgeoleku suunas. Kui varem piisas hübriidohtude tõrjumisest ja luureteenistuste tööst, siis nüüd nõuab Venemaa poolt tekitatud otsene sõjaline oht massiivseid investeeringuid riigikaitsesse, sealhulgas droonidesse ja suurtükiväkke. Saarts märgib, et ühiskond pole seni valmis olnud nende kulutuste kandmiseks vajaliku maksukoormuse tõusuks, mis tekitab riigieelarves pingeid.

Uute majandusmudelite vajadus

Majandusvaldkonnas on Eesti pikalt toetunud neoliberaalsele ideoloogiale, mis pooldab minimaalset riiki ja madalaid makse. Euroopas on aga kanda kinnitanud post-neoliberaalne ajastu, kus riik mängib aktiivset rolli majanduse suunamisel, panustades strateegiliselt energiapöördesse ja kaitsetööstusse. Võrdluseks toob Saarts välja Leedu, Rumeenia ja Horvaatia, mis on viimastel aastatel suutnud majanduskasvu poolest Eestist ette jõuda, kohanedes uue ajastu nõudmistega märksa kiiremini.

Tehnoloogiliselt on Eesti takerdunud oma digiriigi saavutustesse, mis pärinesid kolmanda tööstusrevolutsiooni ajastust. Neljas tööstusrevolutsioon, mille keskmes on tehisintellekt, on aga globaalsete tehnoloogiahiiglaste ja suurriikide mängumaa, kus väikestel riikidel on läbimurdeid saavutada keerulisem kui varem.

Probleemiks on muutunud soov vältida muudatusi, mida iseloomustab ka poliitikute hoiak. Urmas Reinsalu väljendas hiljutisel Arvamusfestivalil seisukohta, et riik peaks vältima eksperimente, kuid Saartsi sõnul ei ole see jätkusuutlik strateegia ajal, mil maailm liigub kiirenevas tempos edasi.