Politico: EL-i välisteenistust on algusest peale vaevanud struktuurne segadus

Politico avaldas põhjaliku artikli Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) kroonilistest probleemidest, mis ulatuvad tagasi asutuse loomise aega. Endiste ja praeguste töötajate sõnul kannatab teenistus sisepingete, madala töömeeleolu ja ebaselge mandaadi all. Praegu juhatab asutust endine Eesti peaminister Kaja Kallas, kelle suhted Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga on pingelised.

Euroopa Liidu välisteenistust (EEAS) on selle asutamisest saadik saatnud struktuurne segadus ja sisemised pinged, kirjutab Politico oma välisteenistusele pühendatud artiklisarja neljandas osas. Paljude endiste ja praeguste töötajate sõnul pole probleemid alguse saanud praegusest juhtkonnast, vaid sügavast põhimõttelisest vastuolust, mis sündis asutuse loomisel.

Kompromissist sündinud institutsioon

Välisteenistus loodi Lissaboni lepingu alusel, mis jõustus 2009. aasta detsembris, ning asutati ametlikult nõukogu otsusega 2010. aastal. Eesmärk oli anda Euroopa Liidule tugevam ja ühtsem välispoliitiline hääl. Liikmesriigid soovisid küll rahvusvahelisel areenil mõjukamalt kõnelda, kuid ei olnud valmis loovutama välispoliitika üle piisavalt kontrolli, et luua täieõiguslik EL-i välisministeerium.

Prantsusmaa pikaaegne suursaadik EL-i juures Pierre Sellal, kes osales välisteenistuse loomise läbirääkimistel, ütles Politicole 29. juunil ilmunud artiklis, et kokkulepe «sündis segase kompromissina kell kolm öösel».

Maastrichti Ülikooli rahvusvahelise julgeoleku ja koostöö professor Hylke Dijkstra on otsekohene: «Ei pea olema ülikooliprofessor nägemaks, et Euroopa välispoliitika on raskustes ega toimi nii nagu peaks. Brüsseli süsteem pole optimaalne.»

Killustunud struktuur ja madal meeleolu

Teenistus asub Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu ja 27 liikmesriigi vahel ning kannatab killustunud alluvussuhete ja kattuvate pädevuste all. Ligikaudu kaks kolmandikku välisteenistuse 5000 töötajast on tulnud Euroopa Komisjonist ja teistest institutsioonidest, ülejäänu moodustavad liikmesriikidest tavaliselt neljaks aastaks lähetatud diplomaadid.

Selline korraldus on tekitanud kibestumist mõlemas leeris. Üks praegune kõrge ametnik kinnitas Politicole, et välisteenistus on olnud «tõsises toimimisraskuses» juba aastaid ning ametisse nimetamisel ja lähetuste jagamisel valitseb favoritism. Ametniku väitel viibib stressiga seotud põhjustel haiguslehel sadu töötajat, umbes kaheksa protsenti kogu isikkoosseisust.

Euroopa Komisjoni välisasjade pressiesindaja Anouar El Anouni lükkas selle väite ümber: «See väide on täiesti alusetu. Sellist statistikat ei ole ei välisteenistusel ega Euroopa Komisjonil, kuna tervislikel põhjustel puudumised on kaitstud meditsiinilise konfidentsiaalsusega.»

Neli kõrget esindajat, samad probleemid

Alates asutamisest on teenistust juhtinud neli kõrget esindajat. Briti Catherine Ashton (2009-2014) ehitas teenistuse üles nullist, kuid pälvis juba esimesel aastal kriitilise hinnangu kaheteistkümnelt EL-i liikmesriigi välisministrilt, kes hoiatasid, et asutusest võib saada «liikmesriikidest eemaldunud struktuur».

Itaallanna Federica Mogherini (2014-2019) etendas keskset rolli Iraani tuumakõnelustel, kuid teda kritiseeriti liigse leebuse pärast Venemaa suunal. Hiljem astus ta Euroopa Kolledži rektori kohalt tagasi seoses kelmuse uurimisega, kuigi ta pole süüdi mõistetud.

Hispaanlane Josep Borrell (2019-2024) kogus kiitust Euroopa ühtse hääle kujundamise eest pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, kuid tema ametiaega varjutasid mitmed diplomaatilised apsakad. «Kui pole teada, kes mille eest vastutab, ei saa eeldada enesekehtestamist,» ütles Borrell Politicole. «Esimese asjana tuleb selgeks teha, mida me tahame saavutada.»

Kallase ametiajal pinged jätkuvad

Kaja Kallas on kõrge esindaja ametis alates 2024. aastast. Endise Eesti peaministri puhul kartsid mõned diplomaadid juba enne tema ametisse kinnitamist, et ta on liialt Venemaale keskendunud. Kallase ametiajal on kõrge esindaja roll üha enam sattunud vastuollu Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni rolliga.

Kallas on ärritanud teisi EL-i juhte ka oma otsekohesusega, näiteks olevat ta võrrelnud Iisraeli käitumist palestiinlastega apartheidiga ning nimetanud Hiina kaubandustavasid vähkkasvajaks.

Reformid või likvideerimine?

Mõned endised ametnikud on pakkunud välja idee välisteenistus praegusel kujul likvideerida ja viia see tagasi Euroopa Komisjoni alluvusse. Dijkstra peab seda tõenäoliselt mõistlikuks, arvestades asutuse probleeme halduse, eelarve ja institutsioonilise positsiooniga.

Reformide vajaduses nõustutakse laialdaselt. Üks endine kõrge ametnik nentis, et asutusel puuduvad selged eesmärgid ja vastutus: «Enamikus Euroopa Komisjoni osakondades küsitakse väga selgelt, mida te saavutate ühe või kahe aastaga. Kas me teame, kuhu tahame Afganistani küsimuses ühe aasta pärast jõuda?»

Dijkstra sõnul on ka teenistuse diplomaatide kvaliteet aegamööda langenud: «Algusaegadel saatsid liikmesriigid välisteenistusse tõepoolest oma tippametnikke,» ütles ta, nentides, et tänapäeval ei ole EL-i välisteenistusse lähetusse minek hea karjäärisamm.