Polina Volkova: peatoimetaja toolist reporteriks – ilma kahetsuseta

Äripäeva ajakirjanik Polina Volkova loobus peatoimetaja ametist, et naasta reporteritöö juurde. Ta räägib, miks valis ta laevade jälgimise ja pikad uurimised karjääriredelil kõrgemale ronimise asemel ning miks on usaldus meedia vastu praegu kriitiliselt tähtis.

Äripäeva ajakirjanik Polina Volkova teab täpselt, milline näeb välja tema unistuste tööpäev: kolmkümmend kilomeetrit kaldast eemal, kõikuval paadil, silmapiiril Panama lipu all seilav tanker. See pole pelgalt romantiline kujutluspilt – just sellisteks hetkedeks loobus Volkova peatoimetaja toolist, et pühenduda ajakirjanikutööle täie rinnaga.

Karjääripööre ilma kahetsuseta

Volkova tunnistab, et peatoimetaja roll võttis temalt aja ja energia, mida ta tegelikult soovis kulutada hoopis reporteritöö peale. «Olen juba 35, millal ma lõpuks ajakirjanikuks saan?» – see küsimus saatis teda, kui ta otsustas juhtimisametist loobuda. Otsus ei tulnud kergelt, kuid kahetsenud ta seda pole.

Reporteri töö tähendab tema jaoks kuude kaupa ühe loo kallal nokitsemist, süvenemist teemadesse, mida keegi muu ei märka. Uuriv ajakirjandus nõuab kannatlikkust ja valmisolekut töötada pikka aega ilma nähtavate tulemusteta – omadusi, mida bürokraatlik juhtimistöö pigem nüristab.

Usaldus meedia vastu on kriitiliselt tähtis

Volkova rõhutab, et praegusel ajal on lugejate usaldus ajakirjanduse vastu eriti suur väljakutse ja vastutus korraga. Desinformatsioon levib kiiresti ning kvaliteetajakirjanduse roll tõe otsimises on muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Tema sõnul on just süvitsi minev, faktidel põhinev uurimuslik töö see, mis aitab usaldust hoida ja kasvatada.

Paadilt tankereid jälgides või dokumentide virna läbi töötades näeb Volkova oma tööd eelkõige avaliku huvi teenimisena – missioonina, millest ta loobuda ei soovi olenemata sellest, milliseid juhtimispositsioone talle tulevikus pakutakse.