Poliitvang suri Krasnodari eeluurimisvanglas

52-aastane Igor Jakovenko suri Krasnodari eeluurimisvanglas SIZO-1 pärast seda, kui ta oli hoolimata raskest ajukasvajast haiglast vanglasse tagasi saadetud. Inimõigusorganisatsiooni Memorial andmetel on ta vähemalt üheksas poliitvang, kes on 2024. aastal Venemaa kinnipidamisasutustes surnud.

52-aastane Igor Jakovenko on surnud Krasnodari eeluurimisvanglas SIZO-1, teatas inimõigusorganisatsioon Memorial. Mehel oli diagnoositud ravimatu ajukasvaja, kuid sellest hoolimata toimetati ta haiglast tagasi vanglasse, kus talle määrati niinimetatud palliatiivne ravi.

Jakovenko oli vähemalt üheksas poliitvang, kes on Venemaal alates 2024. aasta algusest vangistuses surnud. Inimõiguslaste sõnul peksti meest selles kinnipidamisasutuses juba enne kohtuotsuse väljakuulutamist. Jakovenko ise oli oma lähedastele kurtnud tervise halvenemise üle, sealhulgas kõrge vererõhu ja nägemise languse üle, juba siis, kui ta kandis karistust Jeletsi vanglas.

Kohtuotsus ja süüdistused

Lõuna ringkonna sõjakohus mõistis Jakovenko 3. oktoobril 2025 viieks aastaks vangi, süüdistades teda terroriorganisatsiooni tegevuses osalemise ettevalmistamises. Süüdistuse kohaselt asus mees 2025. aasta mais suhtlusesse inimesega, kes värbas Vene kodanikke Leegioni "Vabadus Venemaale", mille Venemaa võimud on kuulutanud terroriorganisatsiooniks. Jakovenko arreteeriti Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) poolt kõigest kaks päeva pärast väidetava ankeedi saatmist.

Memorial on juhtinud tähelepanu, et neil puudub juurdepääs kriminaalasja materjalidele, kuid nad rõhutavad, et kinnipeetava süüdistamine põhineb vaieldaval ja õiguslikult põhjendamata otsusel. Inimõiguslased märgivad, et nii kiire vahistamine pärast ankeedi saatmist viitab võimalusele, et tegemist võis olla provokatsiooniga.

Käesoleval aastal on Venemaa vanglates, eeluurimisvanglates ja kolooniates surnud ka teisi poliitilistel põhjustel süüdi mõistetud isikuid. Hukkunute nimekirja kuuluvad inimesed, keda on karistatud nii internetipostituste kui ka väidetava riigireetmise eest. Mitmel puhul, näiteks Vladimir Putini suhtes kriitilisi märkusi teinud kinnipeetavate puhul, on kaasvangid ja omaksed teatanud arstiabi puudulikkusest või administratsiooni poolt avaldatud survest.