Poliitiline nihe Brüsselis: EPP otsib uusi liitlasi paremtiivalt

Euroopa Parlament on liikumas uude ajastusse, kus Euroopa Rahvapartei moodustab üha sagedamini õigusloomeks koalitsioone parempoolsete ja äärmuslike fraktsioonidega. See muutus on toonud kaasa karmi migratsioonipoliitika ja muutusi Euroopa Liidu sisemistes jõujoontes.

Brüsselis ja Strasbourgis toimuvates Euroopa Parlamendi protsessides on toimumas vaikne, kuid strateegiline muutus. Traditsiooniline võimukoalitsioon, mis aastakümneid Euroopa Liidu õigusloomet suunas, on kaotanud oma ainuvalitseja staatuse. Euroopa Rahvapartei (EPP) tegutseb nüüd kahe erineva enamusega, tehes vajadusel koostööd nii tsentristide kui ka paremäärmuslike rühmitustega.

Uued liidusuhted võimukoridorides

EPP, mida Euroopa Parlamendis juhib Manfred Weber, on alates 2024. aastast hääletanud koos parempoolsete fraktsioonidega üle 20 korra. Kui sotsialistid, liberaalid või rohelised keelduvad toetamast teatud õigusakte, pöördub EPP Giorgia Meloni juhitud Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) ning Marine Le Pen’i Patriots for Europe (PfE) poole. EPP-le kuulub ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyen poliitiline toetus, kuid parlamendis on partei valinud pragmaatilise tee, mis võimaldab neil säilitada kontrolli institutsioonide üle, sõltumata traditsioonilistest punastest joontest.

Üheks konkreetseks näiteks on juunis heaks kiidetud range migratsiooniregulatsioon. Hääletusel, kus paremäärmuslikud saadikud avaldasid oma toetust, õnnestus läbi suruda määrus, mis lubab suunata migrante ELi välistesse kinnipidamiskeskustesse. See otsus järgnes pingetele Ceuta enklaavis, kus juuli lõpus hukkus vähemalt 88 inimest. Weber on nõudnud rändekeskuste kiiret rajamist Aafrikasse, mis näitab selget suunamuutust Euroopa Liidu rändepoliitikas.

Vastutuse ja koostöö hind

Koostöö paremtiivaga ulatub aga kaugemale pelgast seadusandlusest. Juulis blokeeris EPP koos parempoolsetega kriminaalmenetluse algatamise seoses PfE-le kuulunud 276 000 euro suuruse ebaregulaarse kulutusega, võimaldades rühmitusel raha tagasi maksta ja asja menetlemine lõpetada. Vaid mõned päevad hiljem kaitsesid PfE saadikud sloveeni poliitikut Matej Tonini, keda siseriiklikud võimud soovisid vastutusele võtta.

Esimene suurem proovikivi koalitsioonidele saabub 2027. aasta jaanuaris, mil parlament valib uue presidendi. EPP praegune president Roberta Metsola valmistub tulevikuks, kuid sotsialistid ja liberaalid võivad talle toetuse andmisest keelduda, kui EPP ei loobu koostööst paremäärmuslike fraktsioonidega. Analüütikute sõnul on see esimene kord, mil traditsioonilised jõud võivad jääda ilma kindlast enamusest, sundides EPP-d valima, keda nad oma strateegiliste partneritena näevad.