Põlengud Serbias: Nišis maandus Vene lennuk, EL saatis helikopterid

Serbia Deliblato kaitsealal puhkenud ulatuslikud metsapõlengud on muutunud geopoliitiliseks küsimuseks, kuna president Aleksandar Vucic on enne oktoobrikuiseid valimisi püüdnud abi saada nii Moskvast kui ka Euroopa Liidust. Kuigi Belgrad võttis vastu Vene kustutuslennuki, aktiveeriti ka EL-i hädaabimehhanism, et vältida ühe poole eelistamise muljet.

Serbia loodusreservaatides möllanud ulatuslikud metsapõlengud, mis hävitasid Deliblato liivikute kaitsealal üle 3500 hektari metsa, on muutunud riigi välispoliitilise tasakaalukunsti proovikiviks. Augusti alguses puhkenud tulekahjude kustutamiseks pöördus Belgrad esmalt Moskva poole, võttes vastu Vene transpordilennuki Il-76, mis maandus Niši linnas.

Vastuoluline abi ja geopoliitiline surve

Kuigi siseministeeriumi eriolukordade osakonna juhataja Luka Causic põhjendas Venemaa lennuki kutsumist vajadusega suurendada kustutusvõimekust, milleks Euroopa Liidus napib vahendeid, tekitas see kiirelt vastukaja. Vahetult pärast Vene lennuki saabumist aktiveeris Serbia siiski ka EL-i hädaabimehhanismi, mis tõi appi neli helikopterit Tšehhist, Rumeeniast ja Slovakkiast ning maapealsed päästemeeskonnad Saksamaalt ja Rumeeniast.

President Aleksandar Vucic lükkas tagasi väited, nagu oleks otsus pöörduda esimesena Moskva poole olnud poliitiline samm. Ta rõhutas, et Serbia on oma varustuse poolest Euroopa hiiglane ning saadud EL-i kopterite võimekus olevat tegelikult madalam kui riigi enda käsutuses olevatel masinatel.

Valimiste eelne tasakaalukunst

Põlengukriis toimus ajal, mil Serbia välispoliitiline positsioon on eriti tundlik. Vaid kaks nädalat varem võõrustas Serbia Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyy. Mõlemad riigijuhid kinnitasid toetust teineteise territoriaalsele terviklikkusele, mis on Belgradile kriitilise tähtsusega Ukraina keeldumise tõttu tunnustada Kosovo iseseisvust.

King's College Londoni välispoliitika lektor Vuk Vuksanovic märgib, et Vucic üritab enne oktoobrisse planeeritud valimisi vältida olukorda, kus kas lääs või Venemaa muutuks valitseva koalitsiooni avalikuks vastaseks. Tema sõnul on Zelenskyy vastuvõtmine suunatud Euroopale, samas kui suhteid Moskvaga hoitakse elus, et vältida Kremli pahameelt.

Euroopa Liit ootab kandidaatriikidelt järjest tihedamat välis- ja julgeolekupoliitilist ühtlustamist, sealhulgas sanktsioonide kehtestamist Venemaale, millest Serbia on siiani hoidunud. Vucici jaoks on aga praegu peamine küsimus püsida võimul pärast oktoobrikuiseid valimisi, mis võimaldaks tal jätkata seda keerulist manööverdamist kahe suurjõu vahel.