Põhjala tehas Tallinnas: tööstuslikust kummivabrikust on saanud elav loomeküla

Kopli poolsaarel asuv Põhjala tehas arendab endist tööstuspiirkonda, koondades ligi 150 kunstnikku ja väikeettevõtjat. Piirkonna eestvedajad rõhutavad, et nende eesmärk pole luua lõplikult valmis linnakut, vaid hoida elavat ja orgaaniliselt kasvavat keskkonda.

Tallinna Kopli serval asuv endine kummivabrik, tänane Põhjala tehas, on kujunenud paigaks, mida selle arendajad ei soovi võrrelda suurte linnaarendustega. Erinevalt teistest Eesti loomelinnakutest, nagu näiteks Telliskivi või Tartu Aparaaditehas, kirjeldab meeskond Põhjalat pigem küla kui linnana.

Kaari Põlder, kes vastutab Põhjala tehase brändi arendamise eest, selgitab, et nende elurütm on teistsugune. Territooriumil toimetab praegu ligikaudu 150 inimest: kunstnikud, disainerid ja väikeettevõtjad, kes kujundavad koha hinge. Kuigi suured festivalid toovad kohale rahvamasse, avaldub paiga tegelik olemus argipäevas, kus kunstnikud ja külastajad omavahel juhuslikult kohtuvad.

Praegu on töös viienda angaari renoveerimine. Arendusprotsessi juures on peamine eesmärk säilitada tööstushoone algupärane iseloom. Hooneid ei püüta muuta lihtsalt «ilusaks ja uueks», vaid leida neile funktsioon, mis arvestab ruumi eripäraga. Põhjala areneb sammhaaval, vältides kiirustamist ja kunstlikku keskkonda.

Galeriide puhul välditakse klassikalist lähenemist. Põhjala tehase DNA põhineb tööstuslikul keskkonnal, katsetamisjulgusel ja avatusel. Kunstnikke valides hinnatakse mitte ainult nende senist tegevust, vaid ka seda, kas nende idee suhestub tehase ruumiga. Suhtluses on mindud üle mitmekeelsusele, kasutades lisaks eesti keelele ka inglise keelt, mis teenindab nii turiste kui ka rahvusvahelist loomekogukonda.